„Alustasime üle aasta tagasi olukorrast, kus kogu turule tulev LPG osteti täielikult Venemaalt. Olime Balti riikides esimene ettevõte, kes saavutas kokkulepped Chevroni osalusega naftatöötlejaga Kasahstanis. Tänavu jaanuariks jõudsime välja olukorda, kus suutsime 100 protsenti lääne ja aasia päritolu LPG-ga varustuskindluse tagada,“ ütles Adamson. „Meile teadaolevalt on Alexela Baltimaades ainus ettevõte, kes selle on saavutanud - vene päritolu LPG on Alexela jaoks marginaliseerunud ning seda ostetakse vaid juhtudel, kui Kasahstani tehase tootmisraskused ja tarneprobleemid on hakanud mõjutama meie klientide, toiduainetööstuse ja põllumajandusettevõtete varustuskindlust,“ lisas ta.

Miks üleminek aega võttis? „Uued tarnijad ja tarneteed ei teki üleöö ning lisaks puudub Eestil laevadel toodava LPG vastuvõtuvõimekus. Muutused energiasektoris võtavad aega ja nõuavad suuri investeeringuid - näiteks Soome riigile kuuluv Gasum ostis Venemaalt LNG-d kuni eelmise kuuni, Eesti riigile kuuluv Elering ostab Venemaalt elektrit tänaseni.* Kuidas on läinud teistel LPG müüjatel, tuleb nende käest küsida. Läti ja Leedu turul on endiselt tänaseni kasutuses ainult Vene päritolu LPG,“ selgitas Adamson.

„Põhjus, miks propaan Adamsoni hinnangul sanktsioonide alla ei kuulu, on tarneahelate keerukas asendamine ja kütusena asendamatus toidu- ja põllumajandusettevõtetes. „Nii hinna, logistika kui keskkonna vaates. Suurim pudelikael läänest impordil on aga Eestis vastava kaldainfrastruktuuri puudumine, Eestil võiks olla samuti LPG vastuvõimekusega terminal. Aga see nõuab aastaid ja miljoneid,“ ütles ta.

„LPG turu kohta on erinevaid andmebaase ja vastuolulist statistikat. Lisaks tuleb arvestada, et LPG-d töödeldakse ja segatakse kohapeal erinevate gaasidega uuteks toodeteks, mis teeb aruandluse turu tervikmahtude kohta veel vähem võrreldavaks,“ väitis Adamson. „Vene päritolu propaan ei moodusta 2% energiatarbimisest, vaid tegemist on kogu Eestis tarbitava propaani osakaaluga Eesti üldises energiatarbimises. Alexela turuosa ulatub erinevates toodetes hinnanguliselt 35-40 protsendini. Teised suuremad LPG pakkujad on AS Propaan, Vedelgaas OÜ ja Airok OÜ,“ märkis ta veel.

*Elering lükkab ümber Alexela tegevjuhi väite

Ain Köster, Eleringi kommunikatsioonijuht

Alexela juht Adamson väidab, et „Eesti riigile kuuluv Elering ostab Venemaalt elektrit tänaseni“.

See on vale.

Elering ja teised Balti süsteemihaldurid lõpetasid Venemaale raha maksmise sageduse hoidmise teenuse eest umbes aasta tagasi. Leping selle teenuse kasutamiseks kehtis veel eelmise aasta lõpuni, kuid aasta teisel poolel me teenust enam ei kasutanud ega maksnud selle eest ka raha. Alates 2023. aasta algusest pole meil Venemaaga enam lepingulist suhet ja seega pole loomulikult ka raha maksnud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena