VILJA KÜSIB | Jevgeni Ossinovski: alkoholi madalat hinda mõõdetakse inimeludes

Alkoholikultuuri ei kujunda mitte ainult hind, vaid ka ühiskondlik hoiak, aga hinna mõju on kõige otsesem, ütleb ministrina jõulist alkoholipoliitikat ajanud Jevgeni Ossinovski, tänane SDE fraktsiooni juht riigikogus ja Tallinna linnavolikogu esimees.

Te ei näe eriti värske välja, milles asi?

No äsja algas eile hommiku alanud tööpäeva kolmekümnes tund.

Te ei maganud öösel silmatäitki?

Vahepeal mõne tunni ikka tukkuda saab, korralik puhkus see muidugi ei ole.

Mis see vaimse tervisega teeb, äkki kuulete juba hääli?

Veel ei kuule, aga ega see hästi ei mõju.

Vaatasin hommikul vara, mis riigikogus toimub, kõik paistsid väsinud. Teie tegite suurema osa trallist kaasa, ehk meenutate mõnd eredamat hetke?

Oh, eks kolmekümne tunniga juhtus palju. Loodan, et vähesed loevad riigikogu stenogrammi, sest sisukaid sõnavõtte oli vähe. Eks inimestel ütlevad seal närvid üles. Täna võeti vaatamata riigikogu kannatuste jadale abieluvõrdsus vastu. See oli hästi rõõmus hetk, vähemasti enamikule parlamendist. Tekkis tunne, et see kõik on olnud siiski hea asja nimel. Kolleegid EKRE-st reageerisid karjudes, Mart Helme karjus vene keeles, kuidas see on suur häbi eesti rahvale, või mis ta seal täpselt ütleski. Noh, nagu see kultuur meil on viimastel aastatel olnud.

Eriti hulluks on asi siiski läinud sel kevadel, küll on laudu taotud ja küll lubatud riigikogu aseesimeest aknast välja visata. Kuidas mõjub see demokraatia toimimisele?

Kehvasti. Olen neljandat koosseisu riigikogus, allakäik on olnud tuntav. Alati on olnud nii, et ühed on koalitsioonis ja teised opositsioonis, aga üldiselt on siiski suudetud inimestena kenasti läbi saada. Nüüd minnakse isiklikuks, sõimatakse ja karjutakse. Eesti demokraatiale see hästi ei mõju. Parlamendis on kiire tempoga menetletud mitut vastuolulist ja keerulist eelnõu, opositsioon on kasutanud obstruktsiooni ekstreemsete võimalusteni. Loodan, et suvepuhkus mõjub kõigile kosutavalt ja me saame sügisel alustada tsiviliseeritumalt.

Kuidas neist toksilistest suhetest välja saada, need inimesed peavad ju omavahel ikkagi koostööd tegema?

Üldiselt on ikkagi erakondade suhted nii head, et on võimalik koos valitseda ja üldiselt on suudetud aktsepteerida ka seda, kui valitsuse koosseis muutub, ning on oldud võimeline eelnõude üle koos konstruktiivselt arutlema. Aga see on muutunud ja minu meelest sai see alguse 2015. aastal, kui EKRE parlamenti saabus ja hakkas järk-järgult töökultuuri õõnestama. Sellega on kaasa läinud Isamaa, eks see kandub kõigile üle. Kui sind ikka sõimatakse, siis tahaks vastu ütelda.

Vaataja küsib: millal riigikogu aru pähe võtab ja normaalselt tööle hakkab?

Noh, loota võib, et suvepuhkus maandab kired. Aga EKRE ei tunnista valimistulemusi ja loodab esile kutsuda erakorralisi valimisi, küllap see mingis omas mullis toimib. Ega mul erilisi illusioone ei ole, aga äkki nii suurt vastasseisu nagu viimase istungjärgu aegu oli, enam ei tule.

Abieluvõrdsus on tänase päeva tähtsaim uudis ja ajalooline otsus. Miks sotsiaaldemokraadid selles teemas nii vähe häält tegid?

Oluline on, et see sai valitsuses kokku lepitud ja täna vastu võetud. Koalitsioonierakonnad on selle eest seisnud. Sotsiaaldemokraadid on alati olnud nii kooseluseaduse kui ka abieluvõrdsuse poolt täies koosseisus kõigil hääletustel. Ka täna, erinevalt Reformierakonnast. Ükski meie valija ei saa öelda, et me ei ole selle eest seisnud.

Räägime alkoholist. Ajasite SDE esimehe ning töö- ja terviseministrina jõulist alkoholipoliitikat. Kas on ajalooline ebaõiglus, et see teie poliitilist karjääri vaadates esimesena meenub või peate seda ka ise tähthetkeks?

Tol hetkel täitsin töö- ja tervisministri kohta enda meelest parimal viisil ja häbeneda pole mul midagi. Viisin nii valitsusse kui ka riigikokku tõenduspõhise alkoholipoliitika paketi ja seadustasin selle. See etapp on minu poliitilises elus lõpetatud. Leian, et need olid valdavalt õiged otsused. Tagantjäreletarkusena: aktsiisi oleks tulnud tõsta laugemalt. Alkoholireklaami piiramine, müügitingimuste karmistamine ja alkoholi kättesaadavuse vähendamine alaealistele oli õige asi. Seda tuli teha ja need otsused kehtivad siiamaani.

Praegune valitsus tõstab aktsiisi lähematel aastatel viis protsenti, see on siis õige samm?

Vale oli see, mis tehti 2019: langetati aktsiisi 25 protsenti. Eriti kange alkoholi hind läks kõvasti alla, selle tulemust näeme suremusstatistikas, alkoholisurmade arv on kasvanud kolmandiku võrra. Siin on otsene seos. Sel korral toetasin ka mina laugemat muutust ja loodan, et suudame lähiaastatel lähinaabritega koos alkoholipoliitikat ühises taktis kujundada.

See päris nii ikka ei olnud, et teie ajal Lätit üldse silmas ei peetud?

Meil olid tegelikult Baltimaade ministritega koostöömemorandum. Kõik toetasid ja leedukad tegid ka tegusid, neil oli isegi mõnes alkoholiliigis suurem aktsiisihüpe.

Aga lätlased mängisid mäkra?

Lätis ei tekkinud valitsuses selles küsimuses konsensust.

Ja nii need maksud Lätti läksid. Teie saite sisepoliitiliselt kõvasti peksa. Üks teie kõvemaid kriitikuid oli Andrus Ansip, kes argumenteeris nii: ei ole vahet, kas ennast juuakse täis siin või Lätis ostetud viimast, kindel on, et raha läks Lätti, aga ravikulud peame ikka katma meie. On see õige?

See on loomulikult õige. Küsimus selles, kas alkoholitarbimine kasvab või kahaneb. 2019 tulid Ansipi soovitud aktsiisilangetused, piirikaubandus vähenes. Koroona mõjus ka. Eelarvelised laekumised jäid samaks, tarbimine kasvas ja alkoholisurmasid tuli märkimisväärselt juurde. Seda eksperdid ennustasid ja nii see läks. Alkohol on muutunud hästi kättesaadavaks, sest palgad on tõusnud ja hind ei ole. Muidugi ei kujunda alkoholikultuuri mitte ainult hind, vaid ka ühiskondlik hoiak, aga hinna mõju on kõige otsesem.

Ehk siis: see on riigi süü, et alkoholisurmade arv suureneb? Viin, vein ja õlu on liiga odav.

Jah. Ma ei ütleks, et see on riigi süü, vaid pigem, et neil otsustel on hind. Hinda mõõdame nii eurodes kui ka inimeludes, samuti muudes sotsiaalmajanduslikes kahjudes.

Kogu vastutust ei tahaks ma ka riigile panna. Jaanipäev läheneb, alkoholilettide juures liigub palju rahvast. Miks ei oska eestlane ilma alkoholita pidu pidada, kas oleme tõesti joodikrahvas?

Eks see alkoholikultuuri küsimus. On riike, kus juuakse selleks, et jääda purju, tarvitatakse palju – need riigid on Euroopa Liidus kõige karmima alkoholipoliitikaga. Näiteks Itaalias ollakse palju liberaalsemad, aktsiisid on hulga madalamad – ent seal on alkoholikultuur hoopis teistsugune ja selliseid kahjusid nagu meil seal ei ilmne. Miks nii, on uurimistöö objekt, ja eks neid uurimusi ole tehtud ka. Meie peame selle nimel pingutama, et järgmiste põlvkondade alkoholikultuur oleks tervem.

Iirimaa plaanib hakata alkoholipudelite peale kirjutama, mis tõved joojat ähvardavad. Mis oleks, kui me teeks samamoodi: ma ostan pudeli viina ja saan teada, mis mu maksaga juhtub?

Seda võib teha. Seal tekib Euroopa Liidu õiguse küsimus toiduainete märgistamise asjus. Sellega sotsiaalministeerium tegeles, kui olime Euroopa Liidu eesistujad. Siis ei tohtinud niimoodi märgistada. Tõenduspõhiselt seda soovitatakse, aga mõju on suhteliselt väike. Väga vähe on neid suitsetavaid ja alkoholi tarbivaid inimesi, kes ei tea, et see on tervisele kahjulik. Risk võetakse siiski teadlikult.

Suitsupakkide koledad pildid on suitsetamise küll teinud vähem glamuurseks. Kui viinapudeli peal oleks samasugused õudsed pildid, äkki toimiks see ka?

See võib olla üks tervikliku alkoholipoliitika element, halba see ei tee. Suitsetamine on Eestis vähenenud komplekssete meetmete tulemusena. Hinda on tõstetud, reklaam on keelatud, siseruumides suitsetamine keelati ära. Nii on tekkinud arusaam, et suitsetamine on suitsetaja probleem, teised ei pea selle all kannatama.

Suitsureklaam on keelatud, aga alkoholireklaam on lubatud. Ja alkoholireklaam ütleb, et mull on seksikas.

Alates 2018 enam ei ütle. Reklaamiseaduse muudatus ütleb, et alkoholireklaam peab olema tootekeskne, elustiilireklaamid on keelatud. Sotsiaalmeedias on alkoholireklaam täielikult keelatud.

Kui alkoholireklaam oleks keelatud, kas tervisenäitajate pilt oleks teine?

Einoh, ega tavakodanik ju reklaami ei igatse. Tubaka puhul on riigid rakendanud karmimat lähenemist, alkoholi puhul on arvestatud, et selle tarbimine võib olla elustiili osa, ning on leitud, et võiks tootjatel võimaldada oma tooteid turundada.

Kuidas suhtuda sellesse, et joogitööstus kasvatab endale uusi alkoholitarbijaid peale? Kõik need lastešampused, pärast mida tulevad loogiliselt kõik need roosad toredad joogid, promilliga.

Noortele turundamise suund on alkoholitööstuste tegevuses selgelt olemas. Sealhulgas alaealistele. Just seetõttu leidsime, et sotsiaalmeediareklaami võiks tervikuna keelustada. Kõik need eri aspektid on olulised, aga alkoholipoliitika peab olema kompleksne.

Miks te seal linnavolikogus kopitate? Miks ei kasuta erakond teie kogemusi, miks te pole valitsuses?

Tallinna koalitsioonis ma tõesti linnavolikogu esimehena osalen, aga riigikogus olen fraktsiooni esimees. Linnatööle ongi viimastel kuudel vähem tähelepanu jagunud. Valdavalt tegelen praegu riigi poliitikaga. Tallinnas on palju huvitavaid teemasid, aga munitsipaalpoliitika on jäänud tahaplaanile.

Mis peaks juhtuma, et saaksite valitsusse?

Erakonna esimees kutsus mind valitsusse, aga ma ütlesin ei.

Mis ministrikohta ta teile pakkus?

Las see jääb.

Kui sotsiaaldemokraadid hakkavad uuesti esimeest valima, kas kandideerite?

Ei ole sellist kavatsust.

Mäletatavasti leidub võimuliite, mis on purunenud suitsunurgas. Kas teete suitsu endiselt?

Suitsetamine on eluaegne haigus, sellega olen võidelnud pikalt ja võitlen edasi.

Kuidas veedate jaaniõhtu?

Kui õnnestub täna istungiga ühele poole saada, siis lähen perega Eestist ära.