Millised meeleolud on Taiwanis seoses Hiina aina agressiivsema retoorikaga?

Kõik on aru saanud, et Hiina agressiivsus on märgatav, aga samas on inimesed väga rahulikud. Nad on üsna kindlad oma julgeolekugarantiides, nad usuvad, et Ameerika Ühendriigid toetavad neid täielikult. Olenemata sellest, et suhtlus toimub allpool ametlikke tasandeid, see tähendab, et Ameerika ei tunnusta ametlikult Taiwani iseseisvust.

Taiwan ei karda Hiinat! Üks peamiseid põhjuseid selleks on, et Taiwanis toodetakse 90% maailma mikrokiipidest ja seda nad tunnetavad kui julgeolekugarantiid. Taiwan on ise väga huvitatud suhtlemisest Euroopa riikidega. Mina tunnetan Taiwani erakordselt demokraatliku riigina. Inimesed on avatud ja räägivad ausalt. Käisime ka parlamendis, kus toimuvad samasugused protsessid nagu Eestiski.

Taiwanis on tulemas presidendivalimised, kus vastamisi lähevad liberaalid, kes pooldavad suhtluse suurendamist läänega, ning rahvuslased, kes sooviksid arendada dialoogi Hiinaga. Kuidas suhtutakse valimistesse kohapeal?

Nii palju kui mina aru saan, tahab kohalik rahvas status quo’d. Nad ei soovi praeguse olukorra muutust. Nad ei soovi kuuluda Hiina alla ega ka midagi Hongkongi lahenduse taolist. Hongkong oli väga hoiatav näide neile, kes enne arvasid, et Hiinaga tuleb paremini suhelda. Küll aga on Hiinaga väga tihe majanduslik koostöö ning Taiwan on üks suurimaid Hiinasse investeerijaid, sest tegemist on ikkagi väga rikka riigiga.

Hiljuti lõppes USA välisministri Antony Blinkeni Hiina-visiit. Kuid juba täna nimetas president Joe Biden Hiina riigipead Xi Jinpingi diktaatoriks. Kas arvate, et tegu oli kõneapsuga, või näitab see edasist pingete eskaleerumist?

Ma arvan, et see oli järjekordne Bideni ebaõnnestunud mõttekäik. Vähemalt üldises USA suhtluses Hiinaga on märgata seda, et mõlemad osapooled proovivad riikidevahelisi pingeid deeskaleerida. Blinkeni visiit näitas USA soovi leida ühiseid jututeemasid. Väga see ei õnnestunud, aga kuna nad on majanduslikult omavahel nii seotud, siis on see USA jaoks vajalik.

Taiwanis usutakse, et ameeriklased peavadki rääkima Hiinaga ning kõige olulisem on kahe suurvõimu sõjavägede vahelise „punase“ telefoniliini ühenduse taastamine.

Kuivõrd mõjutab Ukrainas toimuv seda, mis Taiwanis juhtuma hakkab?

Taiwan jälgib sündmuste arengut Ukrainas väga tähelepanelikult ning toetab üsna jõuliselt Ukrainat majanduslikult. Välisministri vastuvõtu ruumides olid Ukraina lipp ning Klõtško poksikindad.

Nad on näinud, kuidas lääneriigid on ühtselt Ukraina taha tulnud, ja nende jaoks on see oluline sõnum. Putinil ei õnnestunud ühe päevaga Kiievit vallutada. See on õppetund Hiinale. Isegi kui nad arvavad, et nad võivad Taiwani mõne päevaga vallutada, ei pruugi see nii minna. Taiwani jaoks on Putini läbikukkumine Ukrainas kasulik.

Kas te saaksite lõpetuseks kommenteerida, millised on Eesti huvid Taiwanis?

Eesti poliitika Taiwani suhtes on olnud kahetine. Leedus on avatud Taiwani esindus ning seda on Taiwanis väga hästi nähtud. Väga palju räägitakse ka tšehhidest ja slovakkidest, kellel on samuti Taiwaniga väga tihe side.

Eestist ei teata palju. Kui rääkida investeeringutest, on see Taiwani jaoks lihtne: hakake meiega diplomaatiliselt läbi käima ja raha on olemas. Leedu räägib praegu palju koos sakslastega kiibitehase avamisest. Meie jaoks on küsimus selles, kas tahame Hiinaga häid suhteid hoida või oleks meile majanduslikult kasulikum suhelda hoopis Taiwaniga.

Minu arvates tuleks suhteid Taiwaniga edasi arendada.