Suvi kipub erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) olema kiireim aeg - kukkumiste, haavade ja põletustega traumasid on tavalisest rohkem. Seetõttu tuleb EMO-sse minnes arvestada inimestel ka tavapärasest pikema ooteajaga.
Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti dr Kristiina Miku sõnul tuleb tavapäraselt erakorralist arstiabi saama ööpäevas keskmiselt 30-40 inimest, kuid viimaste kuude jooksul on see arv tõusnud 50-60 patsiendini ööpäevas.
„Kahjuks aga suureneb see arv suvel veelgi, arvestades inimeste liikumist seoses puhkustega. Oodata on kõrghetkel isegi kuni 70 patsienti päevas,“ lausus dr Mikk. „Neist aga umbes 50 protsenti moodustavad erakorralise meditsiini osakonna kategooriate järgi rohelised ja sinised patsiendid ehk need, kes ei peaks abi saama erakorralise meditsiini osakonnast, vaid perearstilt.“
Olukord ei pruugi olla veel kulminatsioonini jõudnud.
Ka Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna arst dr Kaarel Uba nentis, et ooteajad on mõnevõrra pikenenud. Olukord ei pruugi olla veel kulminatsioonini jõudnud, märkis ta Delfile antud kommentaaris. „Võib aimata, et ilmselt pole kogu puhkuste perioodi mõju veel kohale jõudnud,“ ütles Uba.
EMO klientuuri muresid mõjutab mõistagi ka kuumalaine.
„Kuumad ilmad on toonud EMOsse patsiente vedelikupuudusega ning ülekuumenemisega. Ühtlasi soodustavad soojad suveilmad ka alkohoolsete jookide tarbimist, millega käivad tihtilugu kaasas ka erinevad traumad,“ sõnas dr Uba. „Paneme inimestele südamele, et kuuma ilma korral on oluline tarbida piisavalt vett, kanda päikesekaitsevahendeid ning otsida varju. Kindlasti ei tohiks käia kokku alkohol ja erinevad masinad.“
Köha ja palavik? Külasta perearsti
Dr Uba märkis lisaks, et erakorralise meditsiini osakonda pöördutakse ka muredega, mille puhul oleks targem külastada perearsti - näiteks äsja tekkinud palavik ja köha.
Kedagi tähelepanuta ei jäeta, ent arvestada tulebki seda, et EMO triaaži alusel antakse esmajärjekorras abi neile, kelle elu või tervis võib olla ohus ning seejärel neile, kes võivad oodata ilma, et säärast ohtu neile oleks. Viljandi haigla palub seetõttu kergemate kaebustega patsientidel pöörduda perearsti poole.
„Rasked haiged vajavad kiiret tegutsemist, nende üldseisund nõuab põhjalikumaid uuringuid ja ravi, mistõttu on ka nendele kuluv aeg pikk. Seetõttu palume kergemate kaebustega abivajajatel olla ooteruumis kannatlikud ning mõistvad oma kaasinimeste suhtes. Raskete haigete hulgas võivad olla ka teie lähedased ja te soovite, et neid käsitletakse korrektselt,“ ütles erakorralise osakonna juht dr Kristiina Mikk. „On mõistetav, et iga inimese silmis on erakorraline kõik see, mis puutub tema tervisesse, kuid näiteks puugi eemaldamiseks, krooniliste hädadega või väikese palaviku, köha või nohuga võiks pöörduda hoopis perearsti juurde. Perearstikeskused on suvekuudel avatud ning perearsti puhkuse ajal on ka pereõed väga kompetentsed nõuandeid jagama ja kergemaid haigusi ravima. Soovitan aga kõigil mõistlikult puhata ning järgida ka ettevaatusabinõusid, et õnnetusi ei juhtuks ega vigastusi ei tekiks!“
Olukorras, kus tegemist ei ole viivitamatut abi vajava juhtumiga, saab meditsiinilist nõu ka helistades perearsti nõuandetelefonil 1220. Nõuandetelefonile saab helistada 24 tundi ööpäevas.
