Wagneri võitlejad olid laupäeva õhtuks jõudnud juba mõnesaja kilomeetri kaugusele pealinnast Moskvast, kui kurikuulsa eraarmee juht andis neile korralduse pealetung lõpetada ja ots ringi keerata. Tema avaldusele eelnes telefonivestlus Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenkaga, kes vahendas Venemaa diktaatori Vladimir Putini rahupakkumist.

„Nad soovisid Wagneri likvideerida. Ühe päevaga jõudsime peaaegu 200 kilomeetrini Moskvast. Selle ajaga ei valanud me ühtegi tilka oma võitlejate verd. Nüüd on tulnud aeg, mil veri võib voolata. Seepärast, andmaks aru vastutusest kummalgi poolel vene verd valada, saadame oma üksused tagasi ning läheme tagasi oma laagritesse, nagu näeb ette plaan,“ märkis Prigožin.

Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ilmus õhtul ajakirjanike ette ja rääkis kokkuleppe detailidest. Ta teatas, et Wagneri eraarmee juhi vastu algatatud kriminaalasi relvastatud ülestõusus lõpetatakse. „Te küsite minult, mis saab Prigožinist. Ta läheb Valgevenesse,“ lausus Peskov. „Kui küsite, milline on garantii, et Prigožin saab Valgevenesse minna, siis see on Venemaa presidendi sõna.“

Amnestiaga pääsevad ka ülestõusus osalenud Wagneri võitlejad, kinnitas Putini kõneisik. „Mis puudutab ülejäänud võitlejaid, siis keegi ei hakka neid taga kiusama, arvestades nende teeneid rindel,“ lausus Peskov.

Wagneri võitlejad naasevad Kremli kinnitusel välilaagritesse ja osa neist saab soovi korral sõlmida lepingu kaitseministeeriumiga. „Viimaks suutsime selle olukorra ilma täiendavate kaotuste ja lisapingeteta lahendada,“ sõnas Peskov.

Väidetavalt lubati Prigožinile ka kaitseminister Sergei Šoigu ja kindralstaabiülema Valeri Gerassimovi väljavahetamist, kuid seda Peskov eitas. Ta väitis, et kõnelustel Prigožiniga „personalimuudatustest kaitseministeeriumis juttu ei tulnud“.

Miks aga vahendas kokkulepet Valgevene president? „Tõsiasi on ju see, et Aljaksandr on Prigožiniga isiklikult tuttav juba pikka aega, umbes 20 aastat. See oli tema isiklik algatusettepanek, mis lepiti kokku president Putiniga,“ ütles Peskov ja lisas, et Kreml „on Lukašenkale nende pingutuste eest tänulik“.

Vene diktaator ise ei soovinud pärast rahulepet Prigožiniga oma rahvale enam midagi öelda. Ajakirjanikud pärisid Peskovilt, kas president kavatseb uuesti rahvale poole pöörduda. „Ei, ei. Me rääkisime teile kõik, mida tahtsime ja võisime teile öelda,“ hurjutas Peskov.

Hilisõhtul lahkusid Wagneri rühmituse võitlejad eesotsas Prigožiniga ka Doni-äärses Rostovis asuva Lõuna sõjaväeringkonna staabi territooriumilt. Tänavatele tulnud rahvas saatis wagnerlased ära juubelduste ja tänuavalduste saatel hoolimata sellest, et pelgalt tunde varem süüdistas Putin neid kodusõja vallapäästmises ja reeturluses.

Sündmused arenesid kiiresti

Ärevad sündmused said alguse reede õhtul, kui Prigožin tegi rida krüptilisi avaldusi, milles süüdistas Vene kaitseministeeriumit enda võitlejate vastases raketirünnakus ja lubas korraldada õigluse marsi, et kaitseministeeriumis ja seejärel kogu ühiskonnas asjad korda ajada.

„Meid on 25 000 ja me selgitame välja, miks toimub riigis kaos,“ ütles Prigožin ja hoiatas enda võitlejate takistamise eest. „Need, kes hävitasid kümneid tuhandeid Vene sõdurite elusid, saavad karistada. /.../ [Kaitseminister] Šoigu põgenes Rostovist argpükslikult nagu eit, ent see olend peatatakse.“

Vene Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) kuulutas Prigožini juba samal õhtul tagaotsitavaks, süüdistades teda relvastatud ülestõusus. Vene piirivalvuritele anti korraldus keelata Wagneri võitlejaid läbi lasta, kuid veidi pärast südaööd teatasid Vene Telegrami-kanalid, et mitmekümne kilomeetri pikkune Wagneri sõjamasinate kolonn ületas takistusteta piiri.

Varahommikul ilmusid relvastatud Wagneri võitlejad enam kui miljoni elanikuga Doni-äärse Rostovi linna tänavatele. Vastupanu kohtamata marssisid nad ühes Prigožiniga Lõuna sõjaväeringkonna peakorterisse ning võtsid oma kontrolli alla terve hulga kohalikke asutusi, sealhulgas linnavalitsuse ja FSB hoone.

Õige pea tegi Prigožin sõjaväeringkonna peakorterist avalduse, teatades, et kontrollib Rostovit.

„Tulime siia, tahame saada kindralstaabi juhti [Valeri Gerassimovi] ja Šoigut,“ teatas Prigožin kohapeal viibinud kaitseministri asetäitjale Junus-Bek Jevkurovile ja GRU juhi asetäitjale Vladimir Aleksejevile. „Kuni nad on läinud, jääme siia, blokeerime Doni-äärse Rostovi linna ja läheme Moskvasse.“

„Kuulake, uuesti,“ ärritus Prigožin ühel hetkel ametnike peale. „Kui räägiksime normaalsel toonil, siis me ei oleks siia tulnud tankidega.“ Võitleja hääl kaadri tagant lisas: „Ja meid ei oleks vastu võetud helikopterite tulega.“ Vestluse lõpus päris Jevkurov, kas Prigožin ajab enda arvates õiget asja. „Absoluutselt õiget,“ vastas Prigožin. „Me päästame Venemaad.“

Vene president Vladimir Putin reageeris sündmustele hommiku edenedes, pidades televisioonis lühikese kõne, kus võrdles toimuvat 1917. aasta sündmustega, mil võit esimeses maailmasõjas Venemaalt „sisuliselt varastati“ ja algas kodusõda. „Me ei lase sellel juhtuda,“ kuulutas Putin. Ta lisas, et kõiki reetureid karistatakse.

Wagneri võitlejate ülestõus ei peatunud aga Doni-äärse Rostovi vallutamisega. Tunnid hiljem tulid teated, et wangerlased on jõudnud sadade kilomeetrite kaugusele Voroneži linna ja asunud sõjalisi rajatisi enda kontrolli alla võtma. Väidetavalt toimusid seal kokkupõrked ning ühel hetkel lahvatas põlema ka Voroneži naftahoidla.

Vene armee tegi päeva jooksul meeleheitlikke samme, püüdes nende edasiliikumist peatada, tulistades wagnerlasi suurtükkidest ja helikopteritelt – seda aga suurema eduta. Osa Vene regulaarvägede helikoptereid ja vähemalt üks lennuk tulistati Wagneri võitlejate poolt lihtsalt alla.

Võimud kuulutasid pealinnas Moskva ja Voroneži oblastis välja terrorivastase operatsiooni. Vene julgeolekujõud eesotsas FSB, politsei ja rahvuskaart tegelesid Moskva teede kindlustamisega. Wagneri kolonn liikus aga kõige kiuste edasi ja jõudis enne õhtut Lipetski, seejärel Tula ja lõpuks Moskva oblastisse.

Vene presidendi ametilennukid lahkusid pärastlõunal Moskvast Peterburi suunas ja üks neist kadus hiljem ka radarite vaateväljast. Võimud aga eitasid kuuldusi, et Putin otsustas Wagneri pealetungi hirmus Moskvast pageda. Kõneisiku väitel jätkas Putin tööd Kremlis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid