ERISAADE | Igor Taro sisesõjast Venemaal: kõik, mis muudab Venemaad ebastabiilsemaks ja nõrgemaks, on vesi meie veskile

„Kurvastama ei peaks. Kõik, mis muudab Venemaad ebastabiilsemaks ja nõrgemaks, on iseenesest vesi meie veskile, ja tuleb kasuks. Ebastabiilne, kaoses Venemaa ei suuda sõdida. Stabiilne ja tugev ja ühtne Venemaa mingitel tingimustel veel suudaks. Positiivne väljavaade on igal juhul,“ kommenteeris riigikogu liige ja sõjavaatleja Igor Taro Venemaal toimuvaid riigipööret meenutavaid sündmusi, kus Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin on hõivanud Rostovi linna, ähvardanud liikuda Moskva peale, president Vladimir Putin omakorda kuulutanud ta sõjakurjategijaks ja võrrelnud toimuvat 1917. aasta revolutsioonidega.

Nii Taro kui ka koos temaga Delfi Erisaates osalenud Delfi ja Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris ei tihanud teha Venemaal toimuvate pöördeliste arengute osas pikki ennustusi, kuid tõdesid, et sarnased arengud olid juba mõnda aega prognoositavad.

„Juba suve saabudes tulid kirjeldused, kui palju erinevaid eraarmeesid Venemaal tegutseb. Kõik, mis Prigožini väljaütlemisi puudutas - oli tunne, nagu elaksin kuskil 1917 või 1918 kodusõja-aegsel Venemaal, kus on mitmesugused erinevad jõud, kes kõik võitlevad mingite enda asjade nimel. Ühe eraarmee puhul nüüd näeme, et ongi sinnani jõutud,“ rääkis Paris.

„Putini autoriteet on kahtlemata korralikult kõikuma löönud. Kõik, kes on jälginud Prigožini tegemisi, tema jultunud väljaütlemisi, kinnitasid, et tal peab olema selja taga Putini tugi. Nii et tegemist on Putini jaoks ühest küljest reetmisega, teisest küljest tohutu juhtimisalase valearvestusega.“

Taro hinnangul oli tänaste sündmuste päästik 24. veebruar 2022, mil „Putin oma suure valearvestusega pani sündmuste jada käima, mille järel tal ei ole enam korralikku, võitlusvõimelist armeed sellel kujul nagu enne“. Olukorra edasise kulgemise osas peab tema sõnul eelkõige hoolsalt jälgima, kuidas käituvad, kelle poolele asuvad või ei asu Venemaa armee erinevad osad ja erinevad jõustruktuurid.

„Ma usun, et Prigožin ei ole praegust mässu alustanud arvestusega, et seesama üksus, millega ta Rostovisse marssis, peaks ka Moskva poole järjest minema, vallutades asulaid ja külasid ja pidades lahinguid. Ta loob praegu pigem olukorra, kus ta ootab teatud süsteemide lagunemist ja kokku kukkumist, teatud võtmeisikute üleminemist või Putinist distantseerumist. Ta ootab hetkel, kes liituvad,“ arutles ta.

„Peame arvestama, et tema selja taga võivad olla veel varjatud toetajad. Kui ma tegin intervjuu (Vene eriteenistuste ekspert) Andrei Soldatoviga teemal, kes on Prigožin, siis ta rõhutas, et Prigožin on GRU (Venemaa sõjaväeluure) mees. Tema taga on GRU, mis on väga mõjuvõimas organisatsioon. Loogiline oletus oleks, et ta vähemalt on konsulteerinud kellegagi sealt,“ lisas Paris.

Millised on Venemaa-sündmuste järgmised tõenäolisemad arengud ja võtmeseigad? Millised on selle mõjud sõjaarengutele Ukrainas? Kas eestimaalased peaksid vaenuliku riigi sees toimuva sisesõja üle rõõmustama või pigem kaasneva ebastabiilsuse pärast muretsema? Kuula pikemalt Delfi Erisaatest!