Teet Koitjärv: kiirgusohtu Eestile ei ole, Ukraina tuumarajatised asuvad tuhande kilomeetri kaugusel
(67)
Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Teet Koitjärv rääkis, et isegi kui Ukrainas asuv tuumareaktor saaks tõsiselt vigastada, ei tooks see kaasa kiirgusohtu Eestile.
Koitjärve sõnul oleks aga mõnel vigastatud reaktoril suur lokaalne mõju Ukrainas ja sõltuvalt tuule suunast ka Venemaal. Ta lisas, et sellise õnnetuse puhul ei levi radioaktiivset saastet kiirgusohutuse seisukohalt olulisel määral kaugemale kui 200 kilomeetrit, Ukraina tuumarajatised asuvad aga Eestist rohkem kui tuhande kilomeetri kaugusel.
Ta ütles, et Eesti kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad pidevalt õhu gammakiirguse taset üle Eesti. „Automaatjaamad on olulised võimaliku piiriülese radioloogilise mõju avastamisel kiirgussündmuste korral lähiriikides. Välisõhus väga väikeste muutuste avastamiseks seirab keskkonnaamet ka õhukandeliste osakeste radioaktiivsust Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres,“ rääkis ta ja lisas, et kui kiirgustase Eestis või mõnes lähiriigis peaks muutuma, annab keskkonnaamet sellest teada.
Põhjalikku infot ja selgitusi kiirgusteemadel ja Ukraine sündmuste mõjust saab lugeda keskkonnaameti kodulehel.
Zelenskõi märkis eelmisel nädalal, et Ukraina luurel on käes info, mille alusel on venelastel laual variant Zaporižžja tuumajaama kaudu oma sõjalist agressiooni eskaleerida.
Zelenskõi rõhutas, et ta on pidanud korduvalt meelde tuletama, et kiirgus ei tunne riigipiire.
Kaitseminister Hanno Pevkur rääkis aga, et see ei anna praegu põhjust paanikaks ning Zelenskõi sõnumit tuleks võtta rahulikult. „Kaugeleulatuvaid järeldusi ei tasu siin teha,“ ütles ta.
