Minister Tiit Riisalo auto põrkas avariis kokku politseisõidukiga

Praegune majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo (Eesti 200) tegi märtsikuus Tallinnas avarii, kus tema juhitud auto põrkas kokku politseisõidukiga.

„See on õpetlik lugu kõigile,“ sõnas Riisalo ja selgitas, et juhtum leidis aset õhtusel ajal sombuse ilmaga Vabaduse väljaku maa-alusest parklast väljudes. „Hiilisin sealt välja, aga mitte piisavalt ettevaatlikult, ja samal ajal pööras parkla väljasõidu teejupile eraldusmärkideta politseiauto. Julgen oletada, et ilmselt oli nende kiirus ka mitte kõige aeglasem, ja mulle tuli auto sellise nurga alt, et ma ei näinud seda, sest olin juba pööramas vasakule,“ meenutab Riisalo.

Kahjustused polnud siiski suured ja autodele jäi Riisalo sõnul vaid riivamisest tulnud triip.

Asjaosalised kontrollisid pärast kokkupõrget eeskirju ja selgus, et parklast väljasõidul tuleb igal juhul kõigile teed anda. „Mis siis pattu salata, tuli ennast süüdi tunnistada – seal kohapeal on selline kaasaegne rakendus, mis võimaldas kõik ära vormistada – ja niisugune see lugu oligi,“ ütles Riisalo.

Politsei pressiesindaja Annika Maksimov kinnitas, et õnnetuses keegi vigastada ei saanud ja edasi tegeles kahjude korvamisega kindlustus.

Kokkupõrke toimumise ajal ei olnud Tiit Riisalo veel IT- ja majandusministri ametikohal, kuid alustas seda töökohta umbes kuu aega hiljem. Ei läinud kaua, enne kui värske minister kasutas ka alarmsõidu tegemise õigust: nimelt märgati teda alarmsõitu tegemas 28. mail.

Riisalo oli alarmsõidu tegemise põhjuse osas napisõnaline, kuid ütles lõpuks Delfile, et vaja oli läbi viia kiire kohtumine. Ka majandus- ja IT-ministeerium kinnitas, et ministri ajakavas oli ootamatult nihkunud kohtumine, mis oli vajalik eelseisvaks Ukraina visiidiks ja mida ei saanud edasi lükata.

Nii minister kui ka ministeerium kinnitasid, et Riisalol on õigus alarmsõidukit ise juhtida. Ministeeriumi avalike suhete nõuniku Paul Pihlaku sõnul on seaduse järgi kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel lubatud alarmsõidukiks kasutada ministri autot, mis on varustatud ettenähtud eriseadmega.

Politsei pressiesindaja sõnul jäädvustas kiiruskaamera, et Riisalo alarmsõiduk ületas kiirust rohkem kui 41 km/h. Sellise kiiruse ületamise eest määrab Liiklusseadus muidu rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kuna tegu oli aga alarmsõiduga, oli kiiruse ületamine seaduslik.