Lisaks sellele kutsuti Maroko välisministeeriumi välja Rootsi asjur Rabatis, vahendab SVT Nyheter.
Maroko väljendas asjurile „kõige tugevamat hukkamõistu sellele kuriteole“ ja nimetas koraani põletamist vastuvõetamatuks teoks.
Koraani põletati eile Stockholmi kesklinnas Medborgarplatsenil pärast seda, kui politsei oli meeleavalduseks loa andnud.
Oma avalduses väitis Maroko välisministeerium, et meeleavalduseks andis loa Rootsi valitsus. Tegelikkuses annab selliseid lube Rootsis politsei.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles eile, et selliste otsuste tegemine on politsei asi. Samal ajal kutsus ta järele mõtlema ja ütles, et kõik peaksid mõtlema Rootsi pikaajalistele huvidele.
„Ma pean neid tahtlikeks provokatsioonideks. Lihtsalt see, et see on seaduslik, ei tee seda minu arvates sobivaks,“ ütles Kristersson pressikonverentsil Gotlandil Almedalenis.
Varem on politsei keeldunud selliste ürituste jaoks luba andmast, viidates julgeolekuolukorrale ja terroriaktide ohule. See vaidlustati aga kohtus.
„Me allusime kohtu otsusele,“ ütles Rootsi politseiülem Anders Thornberg eile.
Rootsi jaoks on tegemist eriti tundliku küsimusega, sest Rootsi NATO-sse pääsemine sõltub Türgi otsusest ja on selge, et järjekordne koraani põletamine Türgit selles küsimuses lahkemaks ei muuda. Türgi president Recep Tayyip Erdogan on öelnud, et Rootsi ei pääse NATO-sse, kuni seal on lubatud koraani põletamine.
