Õues on sooja pea 30 kraadi ja Kalevi staadionil ning selle lisaväljakul siblib igal pool tuhandeid lapsi. Juhendajad jagavad pidevalt korraldusi ja lapsed jooksevad ringi veepritsidega, et end tantsimisest jahutada.

Äsja on proov lõppenud ka Põltsamaa kultuurikeskuse tantsurühmal Murakad. Olgugi et nende otsaesised leemendavad, ei paista nende näost väsimust ega tüdimust. Vastupidi, nende jalad tatsuvad ja näos särab naeratus.

„Meid eristab see, et oleme hästi kaua koos tantsinud ja oleme omamoodi pererühm,“ ütleb juhendaja Maia Lepiste. Tema käe all tantsivad tantsupeol teiste seas nii ta poeg ja tütar kui ka õepoeg, vennatütar ja vennapoeg. Lisaks on rühmas liikmed, keda Lepiste on juhendanud lasteaiast saati.

Lepiste poeg Keito Lepiste on kuulunud ka teiste rühmade koosseisu, kuid muude juhendajatega pole ta nii lähedaseks saanud. „Muidu hoiad ennast vaos, aga oma emaga saad ennast vabalt tunda,“ ütleb ta.

Murakate üks liige Erleen Alavere räägib, et selleaastased tantsupeo proovid võtavad käed ja jalad kangeks. „Aga tuju on mega ja mulle nii meeldib see grupp. Oleme väga kokkuhoidvad ja ma pole varem nii head gruppi näinud.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena