REPORTAAŽ OTSE PORILOMBIST | Koorijuht Kadri Tali: „Mida iganes taevaisa annab, võtame vastu!“

„Nii märga laulupidu pole kunagi olnud!“ rääkis üks juhendaja oma koorile. Kui kõigepealt lauluväljakul vaid veidi tibutas, siis hiljem hakkas kallama kui oavarrest. Ja mitte lihtsalt kallama, vaid vihmast moodustusid terved jõed ja tiigid. „Mul kadus pool koori laulukaare alt ära,“ ütles üks poistekoori poiss, kes läbi vihmasadu sammus laulukaare alla. Vaata, kuidas ilmataat mõjutas laulupeolisi!

Kaks noort koorilauljat pikutasid rahulikult telgis, kui äkki läks mürgel lahti. „Öeldi, et inimesed tahavad nüüd sisse tulla!“ Neiud tunnistasid, et vihm rikkus pisut peomeeleolu. „Igal pool on lombid ja pärast vetsus on pastlad megalt märjad. See on nii rõve.“

Delfil oli just vihma hakul tegemas intervjuud lageda taeva all, kui äkitselt lõpetas vihm tehnika töö. Jooksime ühe puu alla koos kümnete teiste inimestega. Vett aina tuli ja tuli. Nii kümneid minuteid. Lõi äike. Taustal laulsid koorid laulukaare all. Kõige muu juures oli tõesti eestlaste ühtehoidvust tunda - õlg õla kõrval, paduvihma käes, puu all.

Koorijuht Kadri Tali on terve elu laulupidudel käinud ja meenutas, et ilm pole suuresti erinenud. „Olin Eri Klasi assistent, kui taheti rongkäik ära jätta. Kogunesime ise koos dirigentidega ja ära ei jäänud midagi. Lauljaid ei takista miski!“