Tallinn aastal 2035: uued võimalused ja paremad ühendused

„Tallinn 2035“ arengustrateegias on eesmärgid, mis muudavad tallinlaste elu eriti heaks ja muudavad pealinna atraktiivseks nii tipptegijatele kui ka investoritele üle kogu maailma. Teeme eesmärkidega lähemalt tutvust ja uurime, kuidas nendeni jõutakse.

Juba kümne aasta pärast saab Tallinnast linn, mis paistab silma oma uuendusmeelsuse poolest ja on atraktiivseks kohaks nii tipptegijatele kui ka investoritele üle maailma. Vähemalt 30% tallinlastest tegeleb elukestva õppega, suutes kohaneda ja omades mitmeid erioskusi. Aga mitte ainult! Tallinnast on kujunemas Põhja-Euroopa targa ja rohelise majanduse süda, kus on suurepärane elukeskkond ning kiired ja mugavad ühendused nii regiooni sees kui ka muu maailmaga. Tuleviku-Tallinn on maailmale valla ja moodustab koos Helsingiga omamoodi kaksikpealinna. Linnaelule lisavad värvi nii ambitsioonikad iduettevõtjad kui ka maailmatasemel loomeinimesed, meil rakendatakse uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid. Kõlab ju suurepäraselt!

Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse direktori Kalle Killari sõnul pole me ka praegu seatud eesmärkidest liiga kaugel. „Tähtis on aeg-ajalt alustada enda kiitmisega – kohtudes sageli erinevate inimestega üle maailma, saan öelda, et Tallinn on juba täna maailmalinn, mida imetletakse heade e-teenuste pärast, mis teevad nii inimese kui ka ettevõtja elu ja tegutsemise imelihtsaks,“ ütleb ta. Killar lisab, et Eesti pealinna tullakse rohelise ja puhta keskkonna pärast ning siit minnakse ära imetlusega, kui nüüdisaegne ja põnev on meie linnaruum ning kui kiirelt see areneb. „Tallinn on ideaalne kasvulava kohalikele ettevõtetele ja see meelitab siia rahvusvahelisi ettevõtteid oma tooteid ning teenuseid katsetama. See kõik saab toimuda heas koostöös kujundamaks linnaruumi ja ettevõtluskeskkonda, mis seda võimaldab, ning luues tulemustele orienteeritud koostöösuhteid ülikoolide, ettevõtete, riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.“

Maailm on valla

Sille-Kadri Simer
Stand-up-koomik ja meelelahutaja
Aastail 2015–2019 elas nii Tallinnas kui ka Helsingis

Arvan, et keskkonnamuutus ja mugavustsoonist väljumine on oluline. Ennast Soomega sidudes õppisin juurde veel ühe keele, leidsin endale uued sõbrad ja tuttavad, kellel käin siiani külas.

Mul on mõlemas linnas inimeste võrgustik, kes mind inspireerivad. Näiteks on mul alati võimalus tagasi Helsingisse kolida. Teadmine, et saan igas riigis hakkama, annab turvatunde.

Hetkel olen rohkem seotud Tallinna kui Helsingiga, kuigi käin Soomes paar korda aastas endiselt. Ma ei pane endale tuleviku osas piiranguid, sest maailm on valla.

Kolm olulist sammu

Killar usub, et enesekriitilisus on meile sisse kodeeritud ja seetõttu saab kõike teha palju rohkem ning palju paremini. „Peame panustama meie inimeste arengusse tervikuna, alates elukestvast õppest kuni vaimse terviseni. Teiseks tuleb meie keskkonda kujundada rohkem suunas, mis vähendab vastandumist, seda nii infrastruktuuri kui ka teenuste arendamisel. Näiteks saavad sõbralikult koos toimida nii jalakäija, kergliikleja, ühistransport kui ka autojuht. Inimesele vajalike teenuste arendamisel tuleks lähtuda võimalusest, et sõltumata elukohast on kõigile kättesaadavad kvaliteetsed avalikud ja erateenused. Kolmandaks tuleb meil globaalses vaates teha kõike seda koostöös riigisiseste ja ka teiste meie regioonis tegutsevate riikide ning linnadega, mis jagavad meiega samu väärtusi ja tulevikuunistusi.“

Tallinna-Helsingi kaksikpealinnaga seoses on Killaril märksa suuremad plaanid. „Arengustrateegias seda selliselt kirjeldatud veel pole, aga kaksikpealinna võiks lähikümnendi ühenduste vaates laiendada kolmikpealinnaks – Tallinn, Helsingi ja Riia. Juba täna on ühendused head ja RailBalticu perspektiiv muudab meie regiooni inimeste ning ettevõtete tegutsemist aina rohkem integreeritumaks, mis omakorda tähendab tänasest veelgi rohkem läbipõimunuid ühiskondi.“ See omakorda esitab tema sõnul väljakutse pealinnadele, et selleks tulevikutrendiks valmis olla nii oma teenuste kui ka infrastruktuuriga. „Seda toetab koostöösuhete tihendamine mitte ainult ettevõtete, vaid ka avaliku sektori asutuste vahel, ühised riikideülesed e-teenused ja andmete vahetus tagamaks elanike ning ettevõtjate hea toimetulek. Samuti ühised katsetamisruumid meelitamaks ettevõtjaid oma tooteid erinevates pealinnades ühiselt testima, läbimõeldud ja piirkonna konkurentsivõimet tervikuna parandavad ühendused globaalselt,“ kommenteerib Killar.

Mis on meie saladus?

„Kui meid külastavad välisdelegatsioonid, küsivad nad sageli, et mis on meie saladus,“ kommenteerib haridusameti juhataja Kaarel Rundu. „Ilmselt peavad nad siinkohal silmas näiteks meie PISA-testide häid tulemusi ja ka seda, et meile meeldib õppida. Usun, et meie religioon ongi haridus – see ongi meie saladus.“

Ka elukestva õppe arendamine ja propageerimine on arengustrateegias sees ning eesmärk, et aastaks 2035 tegeleb tallinlastest vähemalt 30% elukestva õppega, on saavutatav.

Elukestev õpe on Rundu sõnul praegusel ajal, mil maailm areneb ja muutub kiiresti, eriti oluline. Aga lisaks sellele, et õppimine annab võimalusi uue eriala või oskuse omandamiseks, on sellel ka muid väärtuseid. „Elukestva õppe puhul oled ümbritsetud erinevas eas inimestest, kellel kõigil on oma maailmapilt. Nad mõtlevad teistmoodi ja seeläbi rikastavad õppija arusaamu. See, et ümbritsed ennast omavanuste ja endasarnaste inimestega, võib tulla väga märkamatult, kuid elukestva õppe puhul see nii ei jää. Sotsiaalne võrgustik laieneb kohe kindlasti. See on suurepärane võimalus enda tutvusringkonda uute inimeste leidmiseks ja mõistmiseks, kui erinevad ja erilised me kõik oleme.“ Positiivse näitena toob Rundu välja Kopli ametikooli visiooni teha võimalikuks kolme generatsiooni koos õppimine. „Nad soovivad luua kõigile võrdsed õppimisvõimalused ühel ja samal erialal. Siis pole erialad enam vaid teatud sihtgrupile, vaid kõigile.“ Samuti toob ta hea algatusena välja ülikoolide pakutavad mikrokraadid.

Ka Rundu ise plaanib hoolimata kahe magistrikraadi olemasolust õppimist jätkata. „Tegin sisseastumiskatsed digikommunikatsiooni erialale. Samuti pole ma maha matnud mõtet minna veel lisaks õppima kommunikatsiooni.“ Kindlasti soovib ta ühel hetkel õppida ka keeli. Elukestev õpe aitab maailma muudatustega hästi toime tulla. Positiivse näitena pereringist toob mees välja oma vanaema. „Kui Tiigrihüppe raames toimusid eakatele raamatukogudes interneti kasutamise koolitused, siis minu vanaema käis ka seal õppimas ja oli vaimustuses. Seda oli väga äge näha,“ meenutab ta.

Õppimine hoiab meele värske!

Teele Teder
Elukestev õppija

Kui olin veel laps ja minult küsiti, kelleks tahan saada, ei olekski olnud võimalik õiget vastust anda, sest neid ameteid, mida täna pean, ei olnud siis veel olemaski.

See näitab, kuidas maailm on pidevas muutumises. Ülikoolis ettevõtluse ja projektijuhtimise eriala lõpetades suundusin edasi hoopis ametikooli ning minust sai toitumisnõustaja. Täna täiendan oma teadmisi Hiina meditsiinis ja teen juba plaane, et minna õppima antropoloogiat. Mind paeluvad lisaks veel massaaž, kokandus ja fotograafia. Mulle meeldib õppida, sest tunnen, et see hoiab meele värskena. Lisaks uutele oskustele ja erialadele laieneb ka tutvusringkond ning karjäärivõimalused. Samuti tunnen ennast tuleviku ees kindlamalt, sest kui peaks juhtuma, et üks minu oskustest pole enam vajalik, saan vahetada ametit.

Usun, et tulevikus ongi meil kõigil mitu valdkonda, milles oleme pädevad, ning lisaks neile veel terve nimekiri ägedaid erioskusi.

Õpetaja kui teesaatja

Kuigi võimalusi elukestva õppega tegelemiseks on juba praegu palju, on Rundu sõnul siiski vaja eesmärgini jõudmiseks teha läbi olulisi muutusi. Näiteks hakkab muutuma õpetaja roll. „Me räägime üha enam personaliseeritud õpirajast, kus õppija võtab suurema kontrolli oma õppimisprotsessi üle. Praegu on meil õpetamiskeskne õppimine, aga liigume väikeste sammude haaval sinna, kus õppija seab ise endale eesmärgid ning monitoorib neid. Õpetajast saab rohkem hariduskaaslane või teesaatja. See tähendab ka seda, et õppija vastutus kasvab,“ selgitab ta ja lisab, et need lapsed, kes tänavu esimesse klassi lähevad, on aastaks 2035 juba kõik loodetavasti ennast juhtivad õppijad. „Teine asi, mida elukestva õppe arendamiseks on vaja, on ühine platvorm või süsteem, kus oleks näha, millised õppimisvõimalused on õppijal olemas, ning kust saab uurida, milliseid juba omandatud oskusi ja ainepunkte saab kuhugi üle kanda.“

Samuti on aeg vaadata üle õpistrateegiad. „Suurepärase töö on ära teinud head kolleegid Tallinna Ülikoolist koos Urmas Vainoga saates „Maailma kõige targem rahvas“, kus tutvustati erinevaid õpistrateegiaid, mis on aegunud ja mis tänapäeva teaduse mõistes toimivad. Mida rohkem saame neid tänapäevaseid teadmisi inimestele lähemale tuua, seda teadlikumalt ju inimesed ka õpivad. Olgu see siis auto- või kokakool või mis tahes spetsiifiline oskus näiteks mööbli restaureerimiseks. Neid strateegiaid saab kasutada igal pool.“

Tallinnas on tekkinud väga kvaliteetne innovatsioonitahe ja -kompetents

Mark E. Talivere
Tallinna Strateegiakeskuse innovatsiooniekspert

Tallinn algatas selle aasta jaanuaris programmi „Test in Tallinn“, mis aitab Eesti ja välismaa ettevõtetel Tallinnas oma tooteid ja teenuseid katsetada. On aru saadud, et kui ettevõtja soovib oma teenust või toodet arendada, sõltus varem selle edukus suuresti juhusest, kuid tänu programmile „Test in Tallinn“ on Tallinnas tekkinud väga kvaliteetne innovatsioonitahe ja -kompetents. Niiviisi aitame me ettevõtetel saada kvaliteetset tootearendussisendit, kasvamiseks vajalikke referentse ning kasutada meie tänavaruumi ja hooneid oma tootearenduseks.

Lisaks ettevõtete abistamisele saame ka ise pidevalt uut tehnoloogiat katsetada ning olla maailmas esimeste seas, kellele avaneb võimalus innovatsiooni juhtida ja selles kaasa rääkida. Mul on tõeliselt hea meel selle üle, et programm on väga edukalt käima läinud ja siia testima kandideeritakse üle maailma. Lisaks sellele programmile on Tallinn juba neljandat aastat toetanud ka Tallinnovationi fondi 100 000 euroga targa linna ideede rakendamiseks.

Tee juba täna esimene samm parema Tallinna suunas! Tutvu „Tallinn 2035“ arengustrateegiaga ja vaata, mida tulevik toob — strateegia.tallinn.ee

Siht „Loov maailmalinn“ mõjutab otseselt SDG-sid nr 4, 8, 9, 11 ja 12. Alateemad „Loovate inimeste ja sündmuste linn“ ning „Hoitud ja kaitstud kultuuripärand“ on kooskõlas SDG nr 11 alaeesmärgiga 11.4[1]. Alateema „Targa majanduse süda“ panustab SDG-de alaeesmärkidesse nr 8.3[2], 12.2[3] ja 12.7[4], mis just koosmõjus toovad esile vastutustundliku ettevõtluse rolli konkurentsis püsimiseks. Eelnevat toetavad ka alateemad „Teaduse, innovatsiooni ja katsetuste linn“ ning „Avatud õppimise ruum“, mis otseselt panustavad SDG-de nr 4 ja nr 9 alaeesmärkidesse 4.3[5], 4.4[6], 4.a ja 9.5[7].

Siht avaldab kaudselt mõju ka SDG-dele nr 1, 10 ja 18. Sotsiaalsfääri SDG-dest on eelkõige mõjutatud nr 1 ja nr 10, sest loovas maailmalinnas on mitmekesised võimalused eneseteostuseks. Mõjutatud SDG nr 11 alaeesmärk 11.4, mille sisuks on linnade kultuuripärandi hoidmine, mõjutab ka tervet Eesti kultuurilugu ja seega SDG-d nr 18.

Samast seeriast:
Loe veel: Kas tead, mida tähendab kestlik areng? Vaata siit ruttu järgi, sest varsti hakkad seda mõistet järjest enam kuulma!
Loe veel: Null liiklussurma, rohkem lilleniitusid ja muruplatse! On see tõesti pealinnas võimalik?
Loe veel: PIILU TULEVIKU TALLINNA! Kas sellises pealinnas soovid tulevikus elada?
Loe veel: Millist muutust on rohepöördega seoses kõige enam vaja?
Loe veel: Kuidas hoida Eesti unikaalsust?
Loe veel: Mida kogukond sulle anda võib?
Loe veel: Kodu, mis algab tänavast: vaata, milliseks võib muutuda sinu kodukant