VAATA JÄRELE | Kaimo Kuusk: Rootsi lubamine NATO liikmeks ei tulnud üllatusena, Erdoğani soov vastutasuks EL-i saada aga küll

NATO tippkohtumise alguses kell 14 lülitusime Vilniusesse ja vestlesime teemat tundvate külalistega Eesti jaoks ühest seni olulisemast tippkohtumisest.

Leedu pealinnas on kohal Delfi ajakirjanik Aleksander Algo, kes jagab tippkohtumiselt esimesi vahetuid muljeid. Delfi „Erisaate“ Tallinna stuudios kommenteeris tippkohtumist Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk, kellega arutasime muu hulgas selle üle, kuidas kavatsevad liitlased vastata Ukraina alliansiga liitumise taotlusele. „Läbirääkimised selle üle algasid juba eelmise aasta oktoobris, kui Ukraina andis sisse avalduse saada kiirendatud korras NATO liikmeks,“ selgitas ta. Sel ajal oli diplomaadi sõnul riike, kes tahtsid teha näo, et seda avaldust ei olnud. Eesti seisukoht oli aga see, et esitatud avaldust tuleb menetleda. „Kuid enne, kui ühisavaldust ei ole, ei ole läbirääkimised [konkreetse sõnastuse üle] läbi,“ rõhutas Kuusk.

Türgi presidendist Recep Tayyip Erdoğanist rääkides sõnas Kaimo Kuusk, et Türgi on meie jaoks väga oluline liitlane. Eile õhtul saabunud rõõmusõnumitest Rootsi lubamise kohta NATO liikmeks sõnas diplomaat, et päris üllatuseks ei saaks seda nimetada. „Selle nimel on tehtud tööd, et Rootsi saaks võimalikult kiiresti NATO liikmeks,“ rõhutas ta. Küll tunnistab Kuusk, et ka talle oli ootamatu Türgi presidendi Erdoğani eilne samm siduda Rootsi liitumine nende enda võimaliku pürgimisega Euroopa Liitu. „See oli üllatus, et tuua sisse midagi, mis ei peaks haakuma julgeolekuteemadega. See oli huvitav ja on nüüd peamurdmiseks Brüsselile,“ lisas Kuusk.

Gotland kui Läänemere Krimm

Kõige tähtsam meie riigikaitse vaatest on uute NATO kollektiivkaitseplaanide heakskiitmine, mis on esimest korda pärast külma sõja lõppu suunatud otseselt Venemaa vastu. Kas see on meie kaitseks piisav? „Alati tahaksime rohkem, ent ma arvan, et see on väga oluline edasiminek võrreldes senisega,“ rõhutas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Teine väga oluline edasiminek on tema sõnul Soome NATO-liikmesus ja Rootsi loodetav liitumine lähinädalatel. „Kui kasvõi kaarti vaadata, muudab see meie kaitsmise väga palju kergemaks, kui see on seni olnud,“ selgitas ta.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu lisas, et kaitseplaanid on esimest korda üle paljude aastate väga detailsed. „Igas Balti riigis saame me rääkida ühest liitlaste brigaadist. Kui palju sellest on kohapeal ja kui palju mitte, sõltub jällegi riigist,“ ütles ta. Stoicescu rõhutas sarnaselt Kannikule, kui oluline on meie jaoks Soome ja Rootsi saamine NATO liikmesriikideks: „See ei tähenda ainult NATO territooriumi laienemist, vaid sellega lisanduvad ka Soome ja Rootsi kaitsejõud ning kogu infrastruktuur – territooriumid, sadamad, lennuväljad. Gotlandi saar on otsekui Läänemere Krimm, see on strateegiliselt väga oluline.“

Indrek Kanniku sõnul peame olema valmis selleks, et Venemaa ei muutu ka pärast Ukraina sõja lõppu demokraatlikuks riigiks, kes on oma naabrite suhtes sõbralik. „Mõned ütlevad, et Venemaa võib oma sõjalise võimekuse taastada kahe-kolme aastaga, kuid mina usun, et see võtab natuke kauem aega. Samas ei oma [ajaraam] tähtsust, sest oma väiksemate naabrite jaoks on Venemaa igal juhul ohtlik,“ lisas ta.

Julgeolekueksperdi ja Ukraina digiministri nõuniku Jaanika Merilo sõnul oodatakse mõistagi Ukraina ühiskonnas seda, et Ukraina saaks NATO liikmeks nii kiiresti kui võimalik. „Ilmselt lepiks Ukraina sellega, kui nad saaksid [pärast sõja lõppu] kiirendatud NATO-sse astumise plaani ja enne seda julgeolekugarantiid, mis annaksid kindluse, et tarnitakse piisavalt erinevaid relvasid,“ sõnas ta. Merilo sõnul mõjutab Vilniuses saadud sõnum ka ukrainlasi rindel. „Ukrainlased teavad, mille eest nad võitlevad – oma kodumaa eest. Kuid ka see, et teised partnerid usuvad ja toetavad neid vastuvõtuga oma perre, on väga tähtis.“