Varguste arv on läinud aastaga võrreldes kasvanud enam kui poole võrra

Tänavu esimesel poolaastal on vargusi registreeritud kaugelt rohkem kui läinud aastal sama ajaga, ootamatut suunda halvemuse poole kinnitavad nii ERGO kindlustuse andmed kui ka politsei statistika.

Varguste hulk on hüppeliselt suurenenud: tänavu juunis registreeris politsei 497 vargust kaubandusettevõttest, samas kui eelmise aasta juunis pandi toime 315 sellist kuritegu. Kauplusevargusi oli juunis seega 57% protsenti rohkem kui mullu, aga ehmatavat tõusutrendi on tunda kogu aasta lõikes.

„Tänavune vargustelaine on selgelt märgatav, ERGO kindlustus on pidanud tegelema mitme väga suuri kahjusid põhjustanud kaasusega, aga ka väiksemate juhtumitega,“ ütles ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko.

Näiteks ründasid vargad kevadel ühte jalgrattapoodi, peksid kiviga ukseklaasi sisse augu ja tõid sealtkaudu välja kaks elektrijalgratast, kogumaksumusega 6000 eurot. Klient oli kauba kindlustanud, nüüdseks on kahjud ka hüvitatud. Politsei tegi selle juhtumi osas head tööd, ning hiljem leiti üles ka varastatud elektrirattad.

Veel kulukam oli vargus elektroonikapoest, kust kaks kurjategijat lausa 48 000 euro eest erinevat tehnikat kaasa viisid. Varaste saagiks langes hulk tehnikakaupa: telefonid, tahvelarvutid ja droonid. On märkimisväärne, et ehkki kauplus oli valve all ja ilusti kaitstud – turvamehed jõudsid kohale 14 minutiga – olid vargad selleks ajaks juba ATV seljas lahkunud.

Kulukate varguste sagenemist on märgata ka mujal kui ainult kauplustes. Tänavu esimese poolaastaga on ERGO kindlustus tegelenud mitme juhtumiga, kus kurjategijad ründasid veesõidukeid.

Kinnisel territooriumil sadamas seisnud kaatrilt varastati ära kaks mootorijalga ja navigatsiooniseade, kahju kokku ligi 20 000 eurot. „Vargused kaatritelt on pigem sellise tellimustöö hõnguga,“ tõdes Makienko. „Kellelgi on vaja kindlaid detaile. Need vargused on ette valmistatud, valitakse välja „õige“ objekt ja kasutatakse vajalikke tööriistu. Selles valdkonnas on vähe selliseid juhuslikke vargusi, et miski jäi vargale silma, ta haarab selle kaasa ja paneb jooksu,“ nentis Makienko. Juhuslikke vargusi tuleb siiski selleski valdkonnas ette: näiteks püüdsid vargad ühe purjetamisekooli kaatrilt eemaldada päramootorit. Vargus ei õnnestunud, ent kurjategijad jõudsid ikkagi teha kaatrile palju kahju, kindlustus hüvitas 900 eurot kaabelduse lõhkumisega seotud kulude eest.

Peale selle on hakanud sagenema ka vargused ehitusobjektidelt – kurjategijate saagiks langevad kallid tööriistad. „Kindlasti oleks asjakohane vaadata üle oma turvameetmed, kas signalisatsioon ikka töötab ja katab ikka õiget piirkonda,“ soovitas Makienko.