Vendla ütles täna kaitseministeeriumi pressikonverentsil, et kontaktjoon ei ole Ukrainas nädala jooksul märkimisväärselt muutunud. „Mõlemad pooled sooritavad pigem lokaalse iseloomuga rünnakuid, aga seda märkimisväärse eduta,“ märkis ta.
Ukraina on saavutanud minimaalset edu Zaporižžja suunal Robotne asula lähistel ja Velõka Novosilka suunal, märkis kolonel. „Tegelikult aga esimesest kaitseliinist läbimurdeid ei ole. Rinne seega suures osas seisab,“ ütles Vendla.
Vene vägede tegevus on kõige aktiivsem Kupjanski ja Kreminna suunal.
„Venemaa on juba mõnda aega koondanud just sellesse suunda täiendavaid vägesid, tuues lisajõude nii Venemaalt kui ka okupeeritud aladelt,“ rääkis Vendla. „Vallutatud alad on siiski marginaalsed. Ukraina positsioonid on seal suhteliselt head, sest nii jõed kui ka kõrgustikud annavad kaitsetegevuseks hea aluse.“
„Oodata on siiski olukorra pinevamaks minemist, kuigi läbimurdeohtu ei paista,“ lisas kolonel.
Üldjoontes jätkub kurnamissõda. „Ukraina üritab mõjutada Krimmis asuvaid Vene relvajõudude logistilisi sõlmpunkte, et takistada üksuste ja varustuse voolu rinde lõunaossa. Venemaa omakorda jätkab Ukraina jaoks oluliste objektide ründamist, et kulutada selle majandus- ja sõjatööstuse ressurssi,“ kirjeldas kolonel.
Venemaal käib ka hoolas ressursside taastamine. „Märtsis kuulutati välja suur värbamiskampaania. Tänaseks on see mõnda aega käigus olnud ning hõigatud eesmärke tõenäoliselt ei saavutata, kuigi lepinguliste pealevool on selline, mis tagab ilmselt lahingukaotuste korvamise,“ rääkis Vendla. „Aga selleks, et saavutada deklareeritavat edu, on tõenäoliselt vajalik suurema mobilisatsioonilaine läbiviimine või lepinguliste sõdurite arvu märgatav kasv.“
Tema sõnul oleks puhtalt sõjalisest vaatenurgast Venemaal tarvis läbi viia suurem mobilisatsioon, et jõudu juurde saada. „Aga sisepoliitiliselt oleks see väga ebapopulaarne, mistõttu reziim püüab sellest ilmselt endiselt hoiduda,“ lisas Vendla.
