„PÄEVAKORD“ | Vene kodanikelt valimisõigus ära võtta? Mõelgem korra, kas tõesti sellist demokraatiat tahame

Olgu Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse ära võtmise eelnõu kirjutatud Reformierakonnas või justiitsministeeriumis. Palju olulisem on suur põhimõtteline samm, mida riik sellega astub, arutati „Päevakorra“ saates.

Sel nädalal selgus, et on valminud eelnõu, millega plaanitakse võtta kohalike omavalitsuse valimistel Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääletusõigus. Otsus tähendaks umbes 67 000 inimeselt hääletusõiguse võtmist. Valimisõigust puudutava muutmine peaks reeglina tähendama, et tegu on põhiseaduse muutmisega.

Reformierakond püüab aga leida viisi põhiseaduse muutmisest mööda minna. Võimalusena kombatakse kehtestada hääletuskeeld vaid ajutiselt, Ukraina sõja konteksti arvestades. Justiitsministeeriumis valminud analüüs aga omakorda näitavat, et põhiseadust muutmata hääletusõiguse seadust muuta ei ole võimalik. ERRi uudistetoimetus on püüdnud ka ministeeriumilt viidatud analüüsi avaldamiseks kätte saada, kuid ei ole dokumenti saanud.

Valitsuskoalitsioonis on näha sel teemal hõõrumist: siseminister Lauri Läänemets (SDE) ei jätnud kasutamata võimalust ja tembeldas eelnõu Reformierakonna kontoris valminuks. Sotsid ei ole eelnõu poolt.

Eesti Päevalehe ajakirjanik Vilja Kiisler rõhutab „Päevakorra“ saates, et esiteks vajaks Eesti ühiskond niivõrd põhimõttelise otsuse tegemiseks hädasti näha justiitsministeeriumis valminud analüüsi. Ka referendumi korraldamine ei tagaks vajalikku demokraatlikku arutelu. Teiseks aga tuleks tema hinnangul mõelda, kas tahame riiki, mis ühe tunnuse alusel lahterdab inimesed ühise nimetaja alla, mida nad kanda ei pruugi. Ja veel enam: riiki, mis võtab ühelt inimgrupilt aastakümneid kehtinud õiguse.

„Pange end korraks nende inimeste kingadesse ja kujutage ette, et teile omistatakse mingu meelsus vaid ühe tunnuse alusel,“ arutleb Kiisler.

Herman Kelomees Eesti Päevalehest meenutab õiguskantsleri sõnu, et muudatuse tegemisel võib alata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Pole aga kindel, kas asi õiguskantslerini üldse jõuaks: võib-olla jätab president seaduse välja kuulutamata ning see läheb kohe vaagimiseks riigikohtule.

Probleem laieneb Kelomehe sõnul veelgi, kui mõelda, et Ida-Virumaa valimisringkondades kaoks väga suur osakaal hääli, mis omakorda mõjutaks tõenäoliselt erakondade edu ja parteide vahelise võimuvõitluse vahekorda. Selles vaates võiks tegevuse raamida kui ühe erakonna katsena vähendada konkurentide valijabaasi seadusemuudatuse kaudu.

Päevakorras oli seekord veel:

• Narva võimuvahetuse perspektiiv ja poliitilise kultuurivahetuse ootus

• Lastetute naiste uuringu tormiline lahendus ja ootamatu paus

• Millal ja kes ometi paneb pausi Sildami ja rahandusministeeriumi vahelisele jagelemisele?

„Päevakord“ on arvamussaade, kus mööduva nädala poliitika- ja ühiskonnaelu pöördelisemaid sündmuseid võtavad kokku ja analüüsivad Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant ning Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Sel nädalal asendavad Jaagantit ja Riikoja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Vilja Kiisler ja Herman Kelomees.

„Päevakord“ jõuab Delfi Tasku äppi ja kõigisse podcast'ide rakendustesse igal reedel.