Venemaa lennundusametnikud: Jevgeni Prigožin oli Venemaal alla kukkunud lennuki reisijate nimekirjas

Wagneri eraarmee eestvedaja ja oligarh Jevgeni Prigožin oli Venemaal alla kukkunud lennuki reisijate nimekirjas ning on tõenäoliselt surnud, väidavad Venemaa uudisteagentuurid ja sealsed lennundusametnikud.

Vene riiklik uudisteagentuur TASS vahendas kolmapäeva õhtul, et Venemaal Tveri oblastis kukkus alla Jevgeni Prigožinile kuuluv Emraeri tüüpi eralennuk, mille pardal viibinud kümme inimest hukkusid. Venemaa tsiviillennundusameti teatel oli reisijate nimekirjas ka Prigožin ise, samuti Wagneri armee üks võtmeisikuid, komandör Dmitri Utkin.

Ria Novosti kirjutas aga tund aega hiljem, et õnnetuspaigast leiti kaheksa inimese säilmed.

Moskvast Peterburi teel olnud lennuki Embraer pardal oli ametlikel andmetel seitse reisijat ja kolm meeskonnaliiget. Väidetavalt kukkus reaktiivlennuk alla Moskvast põhja pool asuvas Tveri oblastis.

TASSi teatel süttis lennuk vastu maapinda kukkudes, olles olnud enne seda õhus vähem kui pool tundi. Vene Föderatsioon algatas juhtunu välja selgitamiseks uurimise.

Wagneriga seotud Telegrami kanalis Grey Zone väideti, et lennuk tulistati alla. Samas tasub märkida, et ühelgi läänemaailma suurel meediaväljaandel eesotsas BBC või New York Timesiga ei ole veel õnnestunud saada täielikku kindlust, et Prigožin tõepoolest oli kõnealuses lennukis.

Ukraina presidendikantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak postitas pärast õnnetust sotsiaalmeediaplatvormis X, endise nimega Twitter, et juhtunuga seoses „tasub oodata sõjaudu hajumist“, aga „on ilmne, et Prigožin kirjutas alla omaenda surmaotsusele hetkel, kui ta uskus Lukašenka veidraid garantiisid ning Putini võrdselt absurdset ausõna“.

Prigožini ülestõus Putini režiimi vastu

24. juunil alustas eraarmee Wagneri juht Prigožin koos mitmest tuhandest palgasõdurist koosneva armeega vallutuskäiku Ukraina piirilt Moskva poole.

„Need, kes hävitasid kümneid tuhandeid Vene sõdurite elusid, saavad karistada. /.../ [Kaitseminister] Šoigu põgenes Rostovist argpükslikult nagu eit, ent see olend peatatakse,“ teatas Prigožin vahetult enne pealetungi algust.

Vene piirivalvuritele anti toona korraldus keelata Wagneri võitlejaid läbi lasta, kuid veidi pärast südaööd teatasid Vene Telegrami-kanalid, et mitmekümne kilomeetri pikkune Wagneri sõjamasinate kolonn ületas takistusteta piiri.

Varajastel hommikutundidel võeti üle Doni-äärne Rostovi linn. Päeva peale vallutasid Prigožini sõdurid ka Voroneži linna ning kolonn suundus Moskva peale. Vahepeal tegi president Putin kõne, kus lubas reetureid karistada.

Võimud kuulutasid pealinnas Moskva ja Voroneži oblastis välja terrorivastase operatsiooni. Vene julgeolekujõud eesotsas FSB, politsei ja rahvuskaart tegelesid Moskva teede kindlustamisega. Wagneri kolonn liikus aga kõige kiuste edasi ja jõudis enne õhtut Lipetski, seejärel Tula ja lõpuks Moskva oblastisse.

24. juuni õhtuks olid Wagneri sõdurid jõudnud juba mõnesaja kilomeetri kaugusele pealinnast Moskvast, kui Prigožin andis neile järsku korralduse pealetung lõpetada ja ots ringi keerata. Tema avaldusele eelnes telefonivestlus Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenkaga, kes vahendas Venemaa diktaatori Vladimir Putini rahupakkumist.

Moskva teatas ametlike kanalite kaudu, et Prigožin läheb Valgevenesse ning teda ei karistata. Moskva väitis ka, et kõik ülestõusus osalenud pääsevad amnestiaga.