07.09.2023, 11:57
Mida kogukond sulle anda võib?
Koht, kus on hea elada, algab eelkõige inimesest endast ja erinevad kogukonnad aitavad seda saavutada. Tallinnas on selliseid väärtuslikke kogukondi palju ja tulevikus tuleb neid kindlasti juurde, sest linn toetab nende tekkimist ja arengut.
Juba aastaks 2035 on kogukondade roll ja tähtsus Tallinnas palju suurem. Linna naabruskondades elavad koos erinevad ühiskonnagrupid, kes saavad omavahel hästi läbi. Kogukondadel on oluline roll ühiskonna sidususe ja piirkondade turvalisuse loomisel ning kogukonnaliikmete abistamisel. See loob turvatunde ja meeldiva linnaruumi, kus on kõigil hea olla.
Mitmekesi maailma muutma
Korralik algus selleks kõigeks on juba tehtud, sest erinevaid huve ja vajadusi ühendavaid kogukondi on juba praeguses Tallinnas mitmeid. Ühte neist aitab vedada Leonardo Ortega, Eesti Rahvusvahelise Maja alla kuuluva Work in Estonia programmi juht. Ta tuli Eestisse 11 aastat tagasi ja aitab nüüd teistel, kes siia tulevad, võimalikult hästi sisse elada. Ta usub, et kogukond on äärmiselt oluline. „Käisin hiljuti ühel ellujäämiskursusel. Seal öeldi, et inimene saab olla kuni kolm minutit hingamata, kolm päeva veeta, kolm nädalat toiduta ja kolm kuud inimkontaktita enne, kui ta hulluks läheb,“ ütleb ta ja lisab, et inimesed on sotsiaalsed olendid ning et on eluliselt oluline teistega oma ideid ja mõtteid põrgatada ning tunda, et kuulud kuhugi. Kindlasti saab kuidagi ka üksinda hakkama, kuid mitmekesi on Leonardo sõnul alati parem. „Üks pea on hea, aga kolm pead veelgi parem. Kui tahame olla uuendusmeelsed ja muuta maailma, siis seda saab teha vaid mitmekesi.“
Lisaks sellele, et ta oma igapäevatöös Eesti Rahvusvahelises Majas aitab välismaalastel Eesti eluga kohaneda, loob ta ka kogukonda. „See, kui siia välisriikidest elama ja töötama tulnud inimesed saavad omavahel suhelda, annab neile palju juurde.“ Leonardo ütleb, et COVID oli selle kohta hea näide. „Inimesed tulid siia, said kontoritest arvutid kätte ja pidid minema koju, nelja seina vahele. Paljud ütlesid, et tulid Eestisse elama, aga sisuliselt elasid nad nelja seina vahel. See oli neile väga rõhuv.“ Pärast sellist õppetundi hakati Eesti Rahvusvahelises Majas regulaarselt meet-and-greet-üritusi korraldama, et inimestel tekiks suurem kogukonnatunne. „Alustamegi siit, Ülemiste Cityst ja lähme siis ühistranspordiga linna peale. Tavaliselt tutvume mingi konkreetse linnaosaga ja siis istume kuhugi ühiselt maha,“ selgitab Leonardo. Ühistranspordiga minnakse seetõttu, et nii on keskkonnasäästlik ning nii õpitakse ka ürituse käigus, kuidas sellega liigelda. Tulevikuks on aga üks lisaeesmärk juures: „Soovime enda üritustel leida kokkupuutepunkte ka kohalike eestlastega.“
Avatud süda
Lisaks välismaalaste kogukonnale kuulub Leonardo veel ka Ülemiste City ärilinnaku kogukonda. „Mulle väga meeldib siin. See on suurepärane, et linna arendaja on võtnud sihiks mitte ainult ehitada hooneid, vaid tõesti tekitada ka kogukonnatunnet. Siin on palju ühistegevuste kohti ja üritusi, kus inimesed saavad omavahel suhelda, ning ka igapäevaselt siin tööd tehes on kogukonnatunne täiesti olemas.“ Leonardo usub, et kogukonnatunne saab eelkõige alguse inimesest endast. „Tuleb avatud südamega ringi käia,“ soovitab ta.
Suhtlus- ja tugivõrgustik
Ka Maria Derlõš, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti linnaaianduse projektijuht rõhutab kogukondade olulisust. „Kogukonna mõttes ehk koosloomes ja -tegevuses ongi jõud. Kogukonnast leiad kaasmõtlejaid, sõpru ja tuge. See on su tugivõrgustik. Tänu kogukonnale saavad inimesed ühiskonnast rohkem osa. Kindlasti on kogukond su suhtlusvõrgustik, kellega on tore läbi käia, ja kui on raske, leiad just neilt tuge,“ ütleb ta.
Maria on olnud pikalt osaline kogukonnaaedade idee edendamises ja nende rajamises. Praeguseks on Tallinnas kokku 33 kogukonnaaeda. „Linn toetab nende loomist, kuid kogukond ise loob neid,“ ütleb ta ja lisab, et sellisest ettevõtmisest võidavad nii inimesed, linn kui ka loodus. „Kuna kogukonnaaias kasvatatakse mitmesuguseid taimi, suurendab see liigilist mitmekesisust linnas. Need loovad toidulauda tolmendajatele ning väiksematele loomadele ja lindudele. Selle kaudu me ka mitmekesistame linnaruumi,“ ütleb Maria. Kõige enam on aga võita inimesel. „Kogukonnaaedade kaudu suurendame sotsiaalseid sidemeid. See on viis, mis toob inimesed kokku ja paneb omavahel suhtlema,“ toob ta välja ühe, kuid üldse mitte ainukese põhjuse. Lisaks annab see inimestele võimaluse tegeleda sellega, mis neile huvi pakub. „Väga sageli satuvad kogukonnaaedadesse inimesed, kellel kunagi on olnud maakodu või lapsepõlvemälestus seoses aedadega.“ Maria sõnul on kogukonnaaiad väga edukalt aidanud uusi sidemeid luua just pensionäridel ja välismaalastel. „Eakad saavad omavahel suhelda, aga suhtlevad ka noorematega. Meil on aias palju erinevaid rahvusi, eesti ja vene on peamised keelerühmad, aga on ka välismaalasi, kelle jaoks on kogukonnaaed hea viis tutvuste loomiseks kohalikega, kellega muidu ei puutuks kokku või ei julgeks rääkima hakata.“
Lisaks annavad kogukonnaaiad hea võimaluse olla paremas kontaktis loodusega. „Paljud pered tahavad nendes oma lastele näidata, kust toit tuleb, ja suurendada seeläbi vastutustunnet looduse ning toidu suhtes.“ Lisaks mõjuvad kogukonnaaiad hästi ka füüsilisele ja vaimsele tervisele. Kogukonnaaedadel tundub olevat senisest veelgi suurem potentsiaal, eriti kui vaadata teiste riikide näiteid. „Näiteks Suurbritannias on see üsna tavaline, et psühholoog kirjutab ravimite asemel välja aiandusteraapia. Aias ongi ootamas nii tegevusterapeut kui ka aednik, kellega koostöös seanss läbi viiakse. Sel viisil ravitakse sageli noortel ärevust,“ selgitab Maria. „Samuti võiks tulevikus kasutada kogukonnaaedu erinevate koolituste läbiviimiseks,“ leiab ta.
Tallinna Strateegiakeskuse analüütik-strateeg Mats-Laes Nuter arvab, et „heatahtlikkuse ja sõbralikkuse taset Tallinna elanike seas saab veel oluliselt parandada“. „Seirame „Tallinn 2035“ arengustrateegia raames näiteks seda, kuivõrd tallinlased on nõus, et linnarahvas naeratab tihti. Võib-olla on mõnede jaoks üllatus, et juba umbes 30% elanikest on selle väitega nõus, aga kindlasti soovime, et see kasvaks – me ei ole ju mornid inimesed! Oma kogukonnas õpitakse heatahtlikkust ja hoolivust paremini välja näitama – see tekitab turvatunde. Ma usun, et sõbralikkus on heas mõttes nakkav!“
Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet peab koostööd kogukondadega väga oluliseks.
Hästi toimivat kogukonda võib võrrelda suure korteriühistuga ja hästi informeeritud asumiselts on linnale hea partner erinevate olukordadega toimetulekuks. Osaleme mupo telgiga asumiseltside poolt korraldatavatel asumipäevadel, kus meie töötajad tutvustavad elanikele kodust kriisivaru ja vastavad erinevatele küsimustele, sh näiteks kuidas erinevateks kriisideks valmis olla.
Miks? Sest teadlik kogukond saab iseseisvalt hakkama igasugustes olukordades. Erinevad ülesanded on asumi elanike vahel ära jagatud ja väljakutsete tekkides teab iga inimene, kuidas käituda või kelle poole pöörduda. Hästi toimivad kogukonnad on abiks paanika puhkemise tõkestamisel ja nii saavad kriisireguleerijad panustada tõeliselt abi vajavate elanike aitamisse.
Heatahtliku kogukonna sihil on otsesed seosed ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega 1 „Kaotada vaesus“, 3 „Hea tervis ja heaolu“, 5 „Sooline võrdõiguslikkus“, 8 „Inimväärne töö ja majanduskasv“, 10 „Ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „Kestlikud linnad ja kogukonnad“, 17 „Üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks“ ja 18 „Inimväärne töö ja majanduskasv“. Alateema „Tugev turvatunne“ vastab sisult säästva arengu alaeesmärgile 11.1. Vägivalla vähenemine, mis mõjutab turvatunnet otseselt, sisaldub alaeesmärgis 16.1. Alateema „Põimitud ühiskond“ loob eelduse võrdsuseks, mida käsitletakse säästva arengu alaeesmärkides 5.1 ja 10.2. Eelmärgitu tagab paremad võimalused ühise keeleruumi tekkimiseks (säästva arengu eesmärk 18). Põimitud ühiskonna alla kuulub ka heatahtlik kogukond, mis mõjutab inimeste õnnetunnet ja vaimset vastupidavust, panustades seega alaeesmärgi 3.4 saavutamisse. Alateema „Iseseisev toimetulek“ seostub säästva arengu eesmärgiga 1 (alaeesmärkidega 1.1, 1.2 ja 1.3) ning selle osaks olev tööhõive teema ka alaeesmärgiga 8.5. Tugev kogukonnatunne ja kaasav juhtimine, mis väljenduvad sihi alateemas „Tugev ja julge kodanikuühiskond“, sisalduvad säästva arengu alaeesmärkides 16.7 ja 17.7. Lisaks avaldab siht mõju säästva arengu eesmärgile 4 „Kvaliteetne haridus“, sest ühine keeleruum ja üksteist toetav keskkond loovad võrdsemad võimalused kvaliteetse hariduse omandamiseks.
Samast seeriast:
Loe veel: Kas tead, mida tähendab kestlik areng? Vaata siit ruttu järgi, sest varsti hakkad seda mõistet järjest enam kuulma!
Loe veel: Null liiklussurma, rohkem lilleniitusid ja muruplatse! On see tõesti pealinnas võimalik?
Loe veel: Tallinn aastal 2035: uued võimalused ja paremad ühendused
Loe veel: PIILU TULEVIKU TALLINNA! Kas sellises pealinnas soovid tulevikus elada?
Loe veel: Millist muutust on rohepöördega seoses kõige enam vaja?
Loe veel: Kuidas hoida Eesti unikaalsust?
Loe veel: Kodu, mis algab tänavast: vaata, milliseks võib muutuda sinu kodukant
