Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele vaenukõne eest kaitsva eelnõu. Komisjonis pole seaduse osas üksmeelt

Riigikogu õiguskomisjon saatis täiskogu istungile esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda vaenu õhutamise ja vaenukuritegude kõige raskemate vormide eest, arvestades seejuures sõnavabaduse ja teiste põhiõigustega. Komisjonis pole aga üksmeelt seaduse vajalikkuse osas.

Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets (SDE) lausus, et sõnavabadus ei anna õigust vaenu õhutada. „Oma meelsust võib muidugi avaldada, kuid mitte teha üleskutseid, millele võib järgneda kuritegu. Meie ülesanne on kaitsta vägivalla eest kõiki Eesti inimesi ja pakkuda turvatunnet,“ lausus ta. „Ma ei näe selle eelnõu puhul ohtu sõnavabadusele, vaid võimalust enesekontrolliks. Loodetavasti jääb tänu sellele eelnõule mõni vaenulik sõnum välja ütlemata või kirja panemata,“ sõnas Odinets ja toonitas, et eelnõu on mõeldud sellistele olukordadele reageerimiseks, kus vaenukõne võib kaasa tuua reaalse ohu ühiskonna turvalisusele.

Komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvarti (Keskerakond) sõnul jääb arusaamatuks, mis probleemi selle eelnõuga lahendatakse ning kuidas seadus reaalselt toimima hakkab, kuna tema hinnangul katab vaenukõne küsimuse ja erinevad olukorrad juba olemasolev seadus. „Väide, et vaenukõne praktika hakkab kujunema kohtus, on teravas vastuolus põhiseaduse ja õigusriigi põhiprintsiibiga, milleks on õigusselguse tagamine. Seaduste mõte seisneb eelkõige selles, et ennetada probleeme ja võimalikke vaidlusi, mitte vastupidi. Eriti oluline on see karistusõiguse puhul, kus inimene peab aru saama, mis on lubatud ja mis mitte,“ lausus Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvart ütles, et praegu pole mingit vajadust vaenukõne seaduse järele sellisel kujul, nagu seda soovitakse pakkuda, sest see külvab segadust ja suurendab kohtute koormust.

„Justiitsminister Kalle Laanet ei osanud veenvalt selgitada, mis probleemi vaenukõne eelnõu lahendab või kuidas seadus reaalselt toimima hakkab. Ma ei näe vajadust selle sätte järele, seda enam, et eelnõu on liiga abstraktne ja laialivalguv. Karistamiseks piisab sellest, kui mõni inimene ehmub või solvub. Väide, et vaenukõne praktika hakkab kujunema kohtus, on teravas vastuolus õigusriigi põhiprintsiibiga ja põhiseadusega, milleks on õigusselguse tagamine,“ kritiseeris Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvarti sõnul tuleb nõustuda president Alar Karisega, kes rõhutas sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes, et Euroopa Liidu õiguse kõrval seob meid ka Eesti põhiseadus. „Peame endilt kriitiliselt küsima, kas pakutud eelnõu on kõige parem viis eesmärgi saavutamiseks?“ ütles ta. „Täna on meil vaenu õhutamine juba täpselt reguleeritud ja inimesi saab karistada konkreetsete tagajärgede puhul, nagu oht isiku elule, tervisele või varale. Uute karistuste väljatöötamise asemel võiksime pigem olla eeskujuks sõnavabadusega.“

Lisaks tegi Kovalenko-Kõlvart komisjonile ettepaneku tellida riigikogu õigusosakonnast õiguslik analüüs, et uurida, kas eelnõu on kooskõlas põhiseadusega. „Paraku hääletasid koalitsiooni kuuluvad saadikud selle maha nagu ka ettepaneku teha avalik istung koos huvirühmadega,“ rääkis ta.

Eelnõu järgi on tulevikus kuriteona karistatavad raskemad juhud, kus keegi õhutab avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse põhjal.

Karistatav saab eelnõu järgi olema vaid selline tegevus, mis annab põhjust karta, et üleskutsele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab karistust raskendavaks asjaoluks see, kui teo motiiv on olnud vaen. Istungil toonitati, et üleskutsel peab olema põhjuslik seos tagajärjega, st üleskutse ja sellele järgnev vägivalla oht.

Kriitiliste ega šokeerivate seisukohtade avaldamist ei ole eelnõuga kavas karistatavaks muuta, samuti ei takista seaduseelnõu väljendada seisukohti, mis võivad mõnda ühiskonnagruppi solvata. Nendel puhkudel saab vajadusel jätkuvalt pöörduda tsiviilkorras kohtusse.