VIDEO ja FOTOD | „Hea töö nõuab õiglast tasu!“ Päästjad korraldasid valitsuse väljasõiduistungi eel meeleavalduse
(50)
Täna toimus Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu pikett, mille eesmärgiks oli Vihula mõisas riigieelarve arutelule kogunevale valitsuskabinetile meelde tuletada, et nende siseturvalisuse kärpe otsusest sõltub otseselt Eesti julgeolek ning inimeste turvalisus.
Päästjad, politseinikud ja häirekeskuse töötajad kogunesid neljapäeval piketile, sest valdkonnas planeeritav eelarvekärbe on vastutustundetu ning seab ohtu sisejulgeoleku jätkusuutlikkuse. „Poliitikud peaksid mõistma, et praeguses julgeolekuolukorras sisejulgeoleku kärpimine on rumalus ja viib meid tõsisesse kriisi. Palkade külmutamine sunnib politseinikke ja päästjaid erasektori poole vaatama. Selleks, et elukalliduse tõusuga sammu pidada, töötavad paljud kolleegid juba praegu mitmel ametikohal ning pole saladus, et üha keerulisem on leida peale tulevaid noori – kärpimise asemel peaks valdkonnas rahastus hoopis kasvama,“ sõnas ametiühingu Mõniste osakonna usaldusisik Hardi Tiitus.
Tiitus ütles Delfile, et ministrite sõnumid on olnud vastukäivad – rahandusminister ütleb, et raha pole, aga siseminister on öelnud, et sisejulgeolekus ei tohi kärpeid juhtuda. „Me ei saa riskida inimeludega, me ei saa riskida varakahjude suurenemisega,“ sõnas ta.
Tema sõnul toob sisejulgeoleku kärpimine ja palga külmutamine kaasa selle, et inimesed lähevad erasektorisse.
Kui kärped peaks juhtuma, siis ütles Tiitus, et tõenäoliselt väheneb töötajate hulk nii politseis kui ka päästes, mis võib viia komandode sulgemiseni ning abisaamine liigub kodanikest aina kaugemale. „Paraku meie valdkonnas ju rehkendatakse inimelude ja varakahjudega ning see mõjutab seda selgelt negatiivselt,“ sõnas ta.
Tiitus lisas, et kuigi siseturvalisuse töötajad ei saa streikida, sest neil sellist õigust pole, siis on neil omad meetodid, mida nad ei kavatse praeguse seisuga veel töösse rakendada. „Usume, et valitsustegelased on piisavalt arukad, et mõistavad meie viisakat žesti – jätke siseturvalisus rahule ja me leiame lahenduse mõistlikul moel,“ ütles ta.
Tõsiseid küsimusi tekitab kärpeplaan ka elanikkonnakaitse vaatest. „Kuidas peaksime poliitikute arvates toime tulema sõjaaja tagala kaitsmisega, kui selleks valmistumiseks vahendeid ei anta? Olukord, kus ülesandeid tuleb pidevalt juurde, ent rahastust selleks ette ei nähta, on vastuvõetamatu ning nörritab valdkonna eksperte,“ lisas ta. „Poliitikutele meeldib küll rääkida, kuidas siseturvalisus on nende kõige olulisem valdkond, aga see peab ka reaalsetes otsustes kajastuma.“
Sisekaitse ametiühingud, keda piketil esindab EPTAÜ, nõuavad, et siseturvalisuse asutuste eelarvekärpest loobutaks, jätkataks palgatõusudega, minimaalseks palgaks valdkonnas kehtestaks 1,2-kordne Eesti keskmine palk. Ühtlasi seisavad ametiühingud sisekaitse püsirahastuse vajaduse eest. Ametiühinguid tuleb sotsiaalse dialoogi partneritena kaasata valdkonna probleemide lahendamisse.
Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) on loodud 2011. aastal, ametiühingu liikmeteks on päästeteenistujad. 2023. aastal liitusid ametiühinguga häirekeskuse teenistujad, kellest moodustati ühingu Häirekeskuse osakond. Ühiselt esindatakse ja kaitstakse oma liikmete õigusi ja huve.
