Kuidas saame üheskoos vältida kassikolooniate tekkimist?

Nii linnatänavatel kui ka maapiirkondades liigub palju nn vabakäigukasse, kes otsivad endale kaaslaseid järglaste saamiseks. See on neile loomuomane ja seda ei saa pahaks panna. Eesti seadusandluse järgi on aga iga lemmikloom, kes liigub omanikuta väljaspool oma kinnist territooriumi, hulkuv loom.

Statistika ütleb, et ühe emase kassi paaritumisel saavad tema järglased juba nelja aastaga kokku 172 ellujäänud kassipoega, seitsme aasta kokkuvõttes on see arv 2905 ja kümne aastaga kasvab kasside hulk 49 000-ni. Kalkuleerimisel on arvestatud sellega, et osa kasse steriliseeritakse või kastreeritakse, samuti on arvesse võetud kasside ja kassipoegade iga-aastast suremust.

Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi ütleb, et kassipoja sotsialiseerumise aeg jääb ajavahemikku 2.–7. elunädal. Selle aja jooksul peab kassipojaga tegelema neli erinevat inimest – ainult nii kasvab temast terve ja armas kiisu. Kui aga selle aja jooksul inimestega sotsiaalne side puudub, elab tänaval väikekiskja-metsloom, kelle kodustamine tekitab loomale suurt stressi, tema immuunsüsteem nõrgeneb ja kass haigestub.

Oluline tegur metsikute kassikolooniate tekkeks on toidu olemasolu ja koloonia suurust reguleerib toidu kogus. Koloonias elavad kassid saavad aga muudkui järglasi ja nii see kasvab. Matsi nendib, et kassikolooniate vastu ei saa võidelda, ent seda olukorda saab ennetada – mitte panna toitu ja teatada kohe varjupaika, kui territooriumile ilmub võõras kass. „Lisaks saab vältida kasside paljunemist. Omanike otsene panus oleks, et tema kastreerimata ja steriliseerimata kass ei liiguks vabalt ringi. Ka kodukassile on võimalik ehitada õueaedik, kuhu luuakse tema isiklik väike maailm. Ka kodukassi saab harjutada traksides ja rihmas jalutama.“

Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu lisab, et lemmiku steriliseerimine/kastreerimine on ühekordne kulutus ning omaniku ja looma jaoks kõige lihtsam. „Samuti võib see mõjuda positiivselt looma vaimsele ja füüsilisele tervisele. Steriliseerimine aitab vähendada emakapõletiku, piimanäärme-, emaka- ja munasarjavähi riski, muutes looma rahulikumaks ja sõbralikumaks ning hoides eemale võõraid ja haigusi edasi kandvaid kastreerimata isasloomi. Emaslooma jooksuaeg, tiinus ja imetamine on loomale kurnav ning stressirohke. Kastreeritud isased on aga tervemad ja rahulikumad, muutudes tavaliselt kodusemaks. Kastreerimine aitab ennetada munandivähi teket, eesnäärmeprobleeme, perianaalsete kasvajate ja songade kujunemist.“

Samuti pole kastreeritud/steriliseeritud loomadel jooksuaega, nad ei erita lõhnu ega häälitse jooksuajale omaselt, ei meelita ligi võõraid loomi, reeglina ei märgista, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil.

Varjupaikade MTÜ varjupaikadest uude koju minevad kassid on steriliseeritud ja kastreeritud, kui vanus seda võimaldab. Steriliseerides ühe kassi, päästad sadu, kes jäävad tänavatele sündimata!

Varjupaikade MTÜ kuldsponsor If Kindlustus on aastaid lemmikloomakindlustust pakkudes puutunud kokku paljude lemmikloomade ravi ja muredega. If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul ei ole üleüldse soovitatav linnas lasta kasse vabalt ringi liikuma, sest see on ohtlik ka talle endale: ühelt pool tekitab ohtu liiklus, teiselt poolt aga võivad temaga kokku puutuda teised kassid või koerad.

„Olenemata looma elukohast peaks ta olema kiibistatud, vaktsineeritud ja steriliseeritud/kastreeritud. Juba lemmiklooma võttes on tähtis selliste asjadega arvestada. Samuti võtab inimene endale vastutuse looma eest hoolitseda ka siis, kui ta jääb haigeks ja vajab ravi. Seega tasub väga tõsiselt kaaluda lemmikloomakindlustust või koguda võimalike raviarvete jaoks tagavaraks raha. Tähtis on see, et kui lemmikloom vajab ravi, siis tema omanik saab seda talle võimaldada, mitte ei hakka kaaluma alternatiivseid variante, nagu looma magamapanek või temast loobumine. Kahjuks oleme nii mõnigi kord loomaarstidelt kuulnud, et sellised valikud tekivad rahahädas inimestel,“ selgitas Sepp.

Aita ka Sina koduta kasside elu paremaks muuta, tehes rahalise annetuse Varjupaikade MTÜ kontole EE561010220068203017 või tulles vabatahtlikuks!