Miks on Eestis kutsikavabrikud ja kuidas neist vabaneda?

Eestis peetavad kutsikavabrikud pole enam kellelegi uudis, sest neid avastatakse viimasel ajal lausa igas kuus mitu. Kuna aga vabrikukoerad on enamasti terviseprobleemidega, on juba seetõttu oluline osata teha vahet, kas müüja on millerdaja ehk kutsikavabriku pidaja või tõsine koerakasvataja.

„Kindlasti näitab kutsikavabrikute arvu suurenemine seda, et kus nõudlust, seal on ka pakkumist. Ehk inimene tahab saada soodsa hinnaga tõukoera, teadmata, et ostetud kutsikas on pärit vabrikust. Paraku on aga vabrikukoerad peaaegu alati terviseprobleemidega, seega lõpuks maksab omanik ikkagi veterinaararvete näol väga suuri summasid,“ räägib Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa.
Ta toob näiteks suurima vabriku, kust koerad Varjupaikade MTÜ hoole alla tulid – selleks oli 2021. aasta detsembris avastatud Sillamäe kutsikavabrik 94 koeraga. Neid loomi oli aastaid peetud haigetena puurikitsikuses väljaheidete sees, nendega polnud kunagi jalutamas käidud. Kinnipüüdmise järel oli paljudel koertel omavahelise purelemise tagajärjel tekkinud haavad. Õnneks sai see lugu ilusa lõpu, sest tänu headele inimestele oli võimalik koerad terveks ravida ja kõik nad leidsid endale uue kodu. Mõne nädala eest korraldas Varjupaikade MTÜ koertele ja nende omanikele ka kokkutuleku.

Loomakaitsja Hellika Landsmanni sõnul ei ole loomade pealt tulu teenimine uus praktika, oleme ju harjunud rääkima veistest, sigadest ja teistest põllumajandusloomadest. Aga kui sarnaseid tingimusi või kohtlemist kohaldatakse lemmikloomale, torkab see südamesse. „Õnneks on ostjal võimalik seda turgu mõjutada,“ sõnab ta.

Tõsine tõuaretaja oma loomadele internetis omanikku ei otsi

Inimesi, kes loomadega ebaeetiliselt äritsevad, kutsuvad loomakaitsjad millerdajateks (tuletis sõnast puppymill ehk kutsikaveski). „Sellised kasvatajad on väga osavad valetajad ja manipuleerijad. Näiteks on Tallinnas üks millerdaja, kes kasvatab pesakondi puudega inimeste juures, kelle usalduse ta on võitnud. See tähendab, et tema juures kontrolli läbi viies on kõik parimas korras. Tihti ei tegutse selle valdkonna inimesed üksi, vaid see on ettevõtluse liik. Nii on kurjategijaid raskem avastada ja isegi kui üks hoiukodu pannakse kinni, ei halva see tegevust suurel määral,“ kirjeldab Landsmann. „Tõuaretuse maailm on suur ja keeruline, kuid ükski tõuaretaja ei müü oma loomi internetiportaalides, vaid leiab enda loomade järglastele uued kodud juba enne loomalaste sündi.“

„Enamasti jõuame vabrikutesse kaebuste abil – kas on inimesed ostnud endale looma ja miski on jäänud kripeldama või on naabritel kaebusi,“ nendib loomakaitsja. „Esmalt hakkab ninna lõhn, mis on segu mustusest, väljaheidetest, umbsest õhust ja kurbusest. Loomade silmis on hirm ja segadus, neid peetakse tihti puurides nagu karusloomi. Sageli on toaaknad kaetud tekkide või kiledega ning uksed polsterdatud, et hääled ja hais vähem leviks. Ja loomad on näljas.“

Ei ole harv juhus, kus registreeritakse üks pesakond tõupuhasteks, väites, et loomi ei saada tihemini, kui tõustandardid soovitavad. Kuid nende pesakondade vahepeal ilmale toodud säästupojad antakse ära soodsamalt, neile ei väljastata pabereid ega tehta elementaarseid protseduure, sh parasiiditõrje, vaktsiinid, kiipimine. Millerdaja juurest tulnud loomade karvkate ja nahk on enamasti määrdunud, tihti on probleemid suuõõne ja hammastega, alatoitumus ja vedelikupuudus ning parasiidid ja emasloomad väljaveninud nisadega, sageli on probleemiks piimanäärmekasvajad. Ka loomade vaimne tervis on tavaliselt väga halb.

Mis aitaks kutsikavabrikutest lahti saada?

Anni Anete Mõisamaa nendib, et Eestis ei ole hulkuvate koertega nii suurt probleemi kui koduta kassidega. „Suurimaks mureks on just kutsikavabrikud. Aga kui soovite aidata sellele piiri panna, siis valige pere lemmik hoopis varjupaigast – nii saate koera, kes on läbinud täieliku veterinaarkontrolli ja on ülitänulik uue kodu eest!“

Varjupaikade MTÜ kuldsponsor If Kindlustus on aastaid lemmikloomakindlustust pakkudes puutunud kokku paljude lemmikloomade ravi ja muredega.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul on kindlustusselts täheldanud, et normaalsest kennelist võetud loom on tervem, sest sealseid koeri koheldakse nõuetekohaselt ja nende eest hoolitsetakse sündimisest alates väga tähelepanelikult. „Seevastu kutsikavabrikutes toodetakse loomi vaid raha teenimiseks ega tasu arvata, et seal loomi ka korrapäraselt kontrollitakse. Samas kui mõni loom on jõudnud varjupaika, on tema puhul tehtud selgeks kõik võimalikud tervisevead ja sealt lemmiklooma võttev inimene saab juba selge ülevaate looma tervislikust seisundist,“ selgitas Sepp.

Tootejuhi sõnul võibki kokkuvõtlikult öelda, et kui soovid võtta endale koera, eelista korralikku kennelit või varjupaika, kus looma tervis on kontrollitud. Kutsikavabrikust ostes ei tea sa iial, milline on looma tervislik seisund, samuti toetad sellist äritegevust, kus loomi ei kohelda hästi.

Aita ka Sina koduta loomade elu paremaks muuta, tehes rahalise annetuse Varjupaikade MTÜ kontole EE561010220068203017 või tulles vabatahtlikuks!