Riigikogu otsustas Kert Kingolt võtta saadikupuutumatuse, et kriminaalmenetlus saaks jätkuda

Täna otsustas riigikogu võtta Kert Kingolt (EKRE) saadikupuutumatuse, et tema kohta algatatud kriminaalmenetlus saaks kohtus jätkuda.

Poolt hääletanuid oli 66, vastu 13, üks jäi erapooletuks. Kes ja kuidas hääle andsid, saab vaadata riigikogu kodulehelt.

Kingole esitati mullu augustis riigikogu kuluhüvitiste tõttu kelmuse kahtlustus. Kahtlustuse sai ka advokaat Martin Traat. Kahtlustuse järgi lasi Kingo tasuda enda kuluhüvitistest kolme inimese õigusabiarveid kokku ligi 10 000 euro eest.

Ta ütles siis Ekspressile, et talle esitati kahtlustus kelmuses ametiisiku poolt ja võltsitud dokumendi kasutamises.

„Mõlemad mulle ette heidetud teod on meelevaldsed ja n-ö pastakast imetud, absoluutselt alusetud,“ kommenteeris Kingo pärast kahtlustuse saamist. Kingo arvates on kriminaalasja uurivad kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur ületanud oma pädevust, sest riigikogu liikme kuluhüvitisi kontrollib ainult riigikogu kantselei.

Eelmise aasta juunis käisid kaitsepolitseinikud Traadi töökohal advokaadibüroos Eipre & Partnerid ning võtsid ära tema ja Kingo vahelise e-kirjavahetuse.

Tänavu augustis tegi õiguskantsler Ülle Madise prokuratuuri taotlusel riigikogule ettepaneku võtta Kingolt saadikupuutumatus, et kriminaalmenetlusega edasi liikuda. Madise rõhutas ERR-ile, et enne süüdimõistvat kohtuotsust ei tohi kuluhüvitiste ebakohases kasutamises kahtlustuse saanud Kingot süüdiolevaks pidada.

„Põhiseaduse järgi peab riigikogu liikme suhtes kohtuliku menetluse jätkamiseks saama riigikogu loa. Prokuratuur nüüd õiguskantslerile sellise esildise tegigi, saatis ka kogutud tõendid. Nüüd on siis minu ülesanne paluda riigikogult võimalust teha asjakohane ettekanne ja paluda saadikupuutumatus Kingolt ära võtta. See ettepanek on läinud juba riigikogu poole teele,“ selgitas Madise.

Kui riigikogu loa annab, läheb asi edasi kohtusse. Saadikupuutumatusest ilma jäänud saadik jääb edasi riigikogu liikmeks.

Kert Kingo ütles augustis Delfile, et ei oska hinnata, kas riigikogu annab loa talt saadikupuutumatus ära võtta, küll aga on see tema meelest tavaline protseduur, sest muidu ei saaks minna kohtusse, kus selgub lõplik seisukoht. Olukord temas head tunnet aga ei tekitanud.

„Prokuratuur on kallutatud ja korrumpeerunud, see on küll minu emotsioon endiselt, aga kõik need muud protseduurid on seadusega ette nähtud,“ sõnas ta.

Millest kohtuasi alguse sai?

Kriminaalasja juured peituvad Kingo ja tema endise nõuniku Viive Aasma konfliktis. Nimelt nõustas Aasma Kingot 2019. aastal, kui ta oli väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Pärast töölt lahkumist kritiseeris Aasma oma endist ülemust avalikult.

Seepeale lendas sotsiaalmeedias Aasma pihta tuld ja tõrva. Aasma kaebas auhaavamise pärast tsiviilkorras kohtusse kolm kommenteerijat. Kõik kolm on seotud EKRE-ga, üks neist on endine teleajakirjanik Harri Kingo.

Kohtusse kaevatud kolmikut hakkas kohtus esindama advokaat Martin Traat. Pärast seda informeeris Aasma riigikogu korruptsioonikomisjoni oma kahtlusest, et Traadi töötasu kaetakse Kingo kuluhüvitistest.