Eesti sõjamuusemi direktori Hellar Lille sõnul läks teisaldamine rahumeelselt ning praegu toimuvad kaevamised, et välja selgitada, kas sinna on kedagi maetud.
Nimelt sängitati sinna Lille sõnul 1918. aastal tõepoolest väidetavalt 83 inimest, aga lahkunud maeti mõni aeg hiljem ümber. „On võimalik, et sinna toodi sümboolsed säilmed, aga me kontrollime,“ rääkis Lill. Tema sõnul ei ole praegu midagi leitud.
Lille sõnul monument muuseumi ei lähe ning seda ei säilitata.
Juba kümme aastat tagasi, 2013. aastal tegi muinsuskaitse selts ettepaneku, et kommunistide matmispaigas Siivertsis tuleks taastada nõuetekohane välimus ja seejärel tuleks Narva ajaloolisest linnapargist eemaldada võltsitud hauakivi.
Punamonumendil oleval kirjal seisab, et sinna on maetud 1918. aastal hukkunud Punaarmee sõdurid. Narva muinsuskaitse seltsi juhi Jüri Tõnissoni sõnul on aga mälestusmärgi peal olev kiri vale ja mälestusmärk ise peaks seisma hoopis teises kohas, kirjutas ERR 2013. aastal.
Aasta tagasi, kui riik hakkas Punaarmee mälestusmärke avalikust ruumist eemaldama, võeti teema uuesti üles. Mälestiste töörühma hinnangul on just see monument ideoloogiline monument, mille alla ei ole kedagi maetud.
