KUULA | Putini troika saab vastutusele võtta vaid rahvusvahelise eritribunaliga

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) ei saa olemasolevate vahenditega Venemaa presidenti Vladimir Putinit ning tema troikat agressiooni valla päästmises süüdi mõista. Seetõttu on vaja luua ÜRO peaassamblee abil eritribunal, mis oleks pretsenditu samm.

Agressioonisõja algatamine ei ole kusjuures lihtsalt rahvusvaheline kuritegu, vaid kõige kõrgem kuriteo vorm, mis maailmas olemas on. Eelkõige puudutab see agressorriigi juhtkonda, sest just nemad otsustavad, kas ja millal sõda alustatakse. Just sellise kuriteovormi vastu pole aga toimivat mehhanismi, kuidas neid vastutama panna.

Seejuures tuleb meenutada, et üksikut Vene sõdurit saab Ukraina kohus ise vastutusele võtta. See puudutab n-ö üksikisiku toime pandud kuritegusid ning selliseid menetlusi on Ukrainas juba üle 100 000.

Mis puudutab agressioonikuritegu, siis kuigi ICC on väljastanud Putini vahistamise käsu laste õigusvastase väljasaatmise eest, siis sõja algatamises kohus Putini troikat süüdi mõista ei saa. Põhjuseid selleks on palju, kuid neist olulisim on, et Venemaa pole agressioonikuritegusid puudutavale ICC Rooma staduudile alla kirjutanud ning peaks end ise üles andma, et nende kuritegusid mentlema saaks hakata. Seda aga ilmselgelt Venemaa juhtkond ei tee ning seetõttu ei saa ka ICC neid vastutusele võtta.

Välisministeeriumi juriidilise osakonna direktori Kerli Veski sõnul peabki seetõttu looma ühekordse tribunali ÜRO egiidi all, sest muid variante selleks pole. Tuleb ka toonitada, et ÜRO julgeolekunõukogu alla seda luua pole mõtet, sest Venemaal on seal vetoõigus.

„Et julgeolekunõukogust mööda minna, oleks ÜRO peassambleel vajalik vastu võtta resolutsioon, mis soovitab peasekretäril eritribunali loomiseks sõlmida Ukrainaga leping,“ ütles Veski. Sellisel juhul poleks Venemaal vetoõigust ning piisaks vaid häälteenamusest.

Küll aga pole riikidel siiani üksmeelt selles, kas just eritribunal on õige lahendus Venemaa vastutusele võtmiseks. Eestile on see ainuvõimalik valik, kuid on neid, kes näevad selles tulevikuks ohtliku pretsedendi loomist, sest see annaks peassambleele tulevikus rohkem kaalu ning see omakorda võib vähendada julgeolekunõukogu mõjujõudu. „Peamiselt on seal riikide hirm selles, et peaassamblee hakkakski tulevikus kergekäeliselt selliseid resolutsioone jagama, kuna piisab vaid enamuse toetusest,“ ütles Veski.

Teine variant oleks luua hübriidtribunal, mida Eesti ei toeta, sest sellisel juhul toimuksid kõik kohtumenetlused Ukrainas. Selle jaoks oleks Ukrainal vaja aga muuta põhiseadust, mida sõja ajal teadupärast teha ei saa.

Seda, kas ja millal eritribunali resolutsioon peaassambleesse võiks jõuda, pole praegu võimalik seetõttu ka öelda, et üksmeelt liikmete seas pole. Eesti teeb aga tööd selle nimel, et rahvusvaheline kogukond seda mõtet toetama asuks.