Õiguskantsler Ülle Madise: obstruktsioon oli esialgu õigustatud, kuid siis keeras opositsioon vindi täielikult üle

Õiguskantsler Ülle Madise tegi tänasel riigikogu istungil ülevaate õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega. Juttu tuli ka obstruktsioonist, millele Madise hinnangu andis.

Riigikogu liige Jürgen Ligi (RE) päris Madiselt, mida saab õiguskantsler teha selleks, et riik elementaarselt toimiks ja põhiseaduslikud institutsioonid töötaksid.

Madise rääkis alustuseks, et austab rahvaesinduse enesekorraldusõigust ning täpsustas, et tema saab selgitada olukorda riigiõiguse spetsialisti vaatenurgast. Madise hinnangul tegutses koalitsioon kevadel kiirustades – ei peetud kinni eelnõude menetlemise reeglitest, tähtaegadest ega inimestelt küsimise kohustusest, keda seadused mõjutama hakkasid. Madise sõnul pidanuks koalitsioon õigusloome tavadest paremini kinni pidama.

„Seetõttu vähemalt esialgu minu arvates oli obstruktsioon õigustatud. Juba riigikogu esimesel istungil ja hiljem istungeid jälgides mõtlesin endamisi, et huvitav, kas opositsioon laseb sellel sündida. Ei lasknud. Siis aga minu hinnangul keeras opositsioon vindi täielikult üle. Ehk siis sisuliselt asutigi ründama põhiseaduslikku korda, tekitama olukorda, kus riigikogu oma tööd enam üldse teha ei saa,“ rääkis Madise.

„Äkki on võimalik keerata täiesti uus lehekülg.“

„Ja sellega võeti ära ka Vabariigi presidendilt õigus ja võimalus teha tulemuslik veto usaldusega seotud eelnõudele, sest ei olnudki enam teist varianti. Ka kokkuleppedemokraatias lõpuks otsustab parlamendi enamus. Meie kokkuleppedemokraatias otsustavad need, kes on suutnud enamuse riigikogust ühte koalitsiooni siduda. Nii see põhiseaduse järgi käib.“

Vajalik erakondadeülene kokkulepe

Madise sõnas, et põhiseadusliku korra ründamine sel moel, et põhiseaduslik institutsioon ei saa enam tööd teha, on taunimisväärne ning see ei ole Eesti rahva huvides. Õiguskantsler näeb, et fraktsioonid või erakonnad võiksid koos kokku leppida, millistel põhimõtetel edaspidi töötatakse.

„Võib-olla on veel võimalik tagasi keerata see lehekülg, kus peale järgmisi valimisi ei ole tagajärg, et järgmine koalitsioon, kes need siis ka poleks, teeb täpselt sama ja veel hullemini, nii nagu tehti nüüd ja nii nagu tehti enne seda ja veel enne seda. Äkki on võimalik keerata täiesti uus lehekülg,“ lausus Madise.

Ta lisas, et kokkulepe peaks olema aga õiglane kõikidest rollidest vaadates ning see peaks olema kasulik Eesti riigile. „Ja sellist riiki, kus igal aastal on erakorralised valimised, mille järel tehakse paari kuuga kogu varasem töö maatasa, paisatakse ühiskond totaalsesse turbulentsi, see Eesti tulevikule põhiseaduse võtmes kindlasti kasulik ei ole,“ rääkis ta.

Riigikogu liige Henn Põlluaas (EKRE) uuris Madiselt, et kuhu on jäänud viimase erapooletus ja objektiivsus. Nimelt oli Põlluaas hämmeldunud, kui õiguskantsler väitis, et kevadel toimunud obstruktsioon oli põhiseadusliku korra ründamine.

„Te teate väga hästi, miks opositsioon tegi obstruktsiooni: selleks, et mitte lasta läbi suruda neid Eesti riigile ja meie inimestele ja majandusele äärmiselt kahjulikke eelnõusid ja lõhestada homoseadusega ühiskonda. Kui me oleks saanud kompromissile, ei oleks mingit obstruktsiooni toimunud,“ rääkis Põlluaas.

Madiset kurvastas Põlluaasa küsimus ning ta seletas uuesti, et koalitsioon jättis kasutamata võimaluse olla laitmatult riigimehelik, täita täpselt kõiki reegleid, häid tavasid ja teha selge vahe kõigi nende kuritarvitustega, mida olid parlamendi kallal toime pannud eelmised koalitsioonid.

„Ütlesin ka, et obstruktsioon oli sellega seoses õigustatud. Küll aga ei saa väita, et põhiseadusliku korra kaitse ja järgmisena saab mõista seda, et valimistulemused, mille õigsust on riigikohus kinnitanud, seatakse kahtluse alla ja et riigikogu töö tehakse täiesti võimatuks: nii kaugele, kui silm ulatub, on arupärimiste ja eelnõude virnad, mis võtavad võimaluse näiteks päevakajalistes küsimustes arupärimisele kiire vastus saada,“ lausus Madise.

Ta kinnitas, et pooli ta ei vali, sest ta ei ole poliitik.

Maido Ruusmann uuris seejärel Madiselt, et millised võisid olla need menetluslikud möödalaskmised, mis põhjendasid obstruktsiooni olukorras, kus valitsus oli vaja paika saada ja eelarve kinnitada.

Madise sõnas vastuseks, et tema meelest ei näe põhiseadus ette, et esimese 100 päevaga tuleb kõik tööd ära teha ning praegu on ka näha seda, et objektiivselt ei ole võimalik suurt auku, mis on aastate jooksul tekitatud, lappida.

„Kui saan asjast õigesti aru, siis tõesti oleme jõudmas olukorda, kus juba ainuüksi Eesti võetud laenude intressid on niivõrd suured, et seda olukorda taluda Eesti tulevikku silmas pidades on äärmiselt keeruline. Ma saan aru sellest olukorrast. Aga veel kord: ka selle keerukuse juures oleks olnud võimalik täiesti ilmselgelt täita kõiki häid tavasid ja seaduses ette nähtud reegleid ka nende seaduseelnõude menetlemisel, mis kiirkorras vastu võeti. Kõike ei pidanud paari kuuga vastu võtma ja mitte midagi poleks juhtunud ka siis, kui mõni maksutõus või -muudatus oleks jõustunud veebruarist või märtsist,“ rääkis ta.