VIDEO | Riigieelarve on koos. Automaks lükkub edasi, päästjate ja politseinike palk ei tõuse

Eile pärast kella 18 teatasid koalitsioonierakonnad, et järgmise aasta riigieelarve on koos. Automaks lükkub aasta võrra edasi ning avalikus sektoris tõuseb ainult õpetajate palk.

Õpetajate palga puhul sihitakse 2027. aastaks koalitsioonilepingus määratud palgataset 120% keskmisest palgast.

„Diferentseerimisfond ja lisaks sellele 2%,“ ütles peaminister Kaja Kallas õpetajate palgakasvu suuruseks.

Politseinikel ja päästjatel palk ei tõuse ning tõenäoliselt tuleb kuskil mõni päästekomando sulgeda. „Ma kardan, et varasemate otsuste elluviimiseks tuleb üks päästekomando Eestis kahjuks kinni panna,“ ütles siseminister Läänemets. Avaliku sektori teenistujate palgad külmutatakse järgmiseks aastaks.

2024. aastal ei kehtestata ühtegi uut maksu. Limonaadimaks ja mootorsõidukite maks tulevad 2025. aastal.

„2024. aastal ei tule ühtegi uut maksu lisaks nendele, mis oleme juba kehtestanud,“ ütles peaminister Kaja Kallas (Reformierakond).

Pankadele täiendavat erimaksu ei tule, ent pangad hakkavad solidaarselt dividende rohkem välja võtma. Lauri Läänemets (SDE) nentis, et dividendidelt laekuv tulu jääb kindlasti märkimisväärselt väiksemaks kui sotside pakutud pangamaksu oma, kuid pidas arengut positiivseks: kahe aasta jooksul oleks pankade panuse suuruseks 120 miljonit.

Eesti 200 esindaja Marek Reinaas märkis, et pangamaksu taustal läks arutelu koalitsioonipartnerite vahel väheke tulisemaks kui muidu ning kiitis peaministrit arutelu suurepärase juhtimise eest. „See on võib-olla meie ajaloos üks esimesi kordi, kus keegi põhimõtteliselt, vabatahtlikult, Eesti riigile 120 miljonit järgmisel ja ülejärgmisel aastal üle kannab,“ ütles Reinaas.

2025. aastal haigutab riigieelarve strateegias 400-miljoniline tühi auk, mida plaanitakse samuti eraldi maksuga täitma asuda. Läbirääkimiste käigus otsustati jätta selle maksu paika panemine järgmise üheksa kuu peale – põhjuseks ministrite sõnutsi lootus inimesi protsessi rohkem kaasata. Kallas sõnas pressikonverentsil, et ka rahandusministeerium olla seda otsust toetanud.

„Hiljemalt juuliks peame selle lahendusega välja tulema,“ märkis peaminister Kaja Kallas, kelle sõnutsi peab lahendus olema võimalikult laiapindne, kuna finantseerida tuleb riigi julgeolekut.

Haridusvaldkonnas kärpeid ei tehta, kuid suured kärpekäärid (150 miljoni euro jagu) ootavad ees kolme suurima eelarvega ministeeriumit. Toetusi üritatakse muuta vajaduspõhisemaks.

Täpseid summasid täna esitleda ei soovitud – seda tabelite korrastamise ja faktivigade vältimise ettekäändel.