Tartu Ülikooli Johan Skytte Poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder ütles tulemusi kommenteerides, et, kriitilisus valitsuse ja peaministri suunas on hetkel oma haripunktis, kuid kindlasti tasub ka meeles pidada, et umbes samal tasemel eriti peaministri suhtes oli see ka vahetult enne Ukraina sõja algust 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses.

„Toona oli üldise rahulolematuse põhjuseks avalikkuse silmis ilmselt ennekõike valitsuse ja peaministri suutmatus adekvaatselt hakkama saada alanud energiakriisiga. Ukraina sõda viis tähelepanu mujale ning sisuliselt kuni möödunud riigikogu valimisteni ei olnud valijaskond oma enamuses valitsuse ja peaministri suhtes kriitiline,“ jätkas Mölder. „Valimiste järgselt see kriitilisus aga kasvas märgatavalt. Kõige viimastes andmetes on ka näha hüppeliselt kasvanud kriitilisus peaministri suunas, mis ilmselt peegeldab valijaskonna reaktsiooni peaminister Kaja Kallase perekonna äritegevusele Venemaal,“ mainis Mölder.

Valitsuse töö kohta paluti öelda, kas vastaja arvates teeb Vabariigi Valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti? 62% küsitletutest vastas „Väga halvasti“ või „Pigem halvasti“, 32% „Väga hästi“ või „Pigem hästi“ ning 6% „Ei oska öelda“.

Peaministri töö kohta küsiti: „Kas Te kiidate heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama?“ 64% küsitletutest vastas „Ei kiida heaks“, 29% „Kiidan heaks“ ning 8% ütles „Ei oska öelda“.

Valitsuse töö osas on vaid Reformierakonna (71%) ja Eesti 200 (55%) toetajate seas ülekaalus vastajad, kelle arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi või pigem hästi. EKRE (91%), Keskerakonna (78%), Isamaa (75%) ning SDE (56%) toetajate seas on enamuses vastajad, kelle arvates teeb valitsus oma tööd pigem või väga halvasti.

Peaministri töö osas on vaid Reformierakonna toetajate seas (84%) ülekaalus vastajad, kes kiidavad heaks, kuidas peaminister oma tööga hakkama saab. EKRE (98%), Keskerakonna (88%), Isamaa (80%), SDE (53%) ja Eesti 200 (52%) toetajate seas on enamuses vastajad, kes ei kiida heaks, kuidas peaminister oma tööga hakkama saab.

Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 11.09-18.09 ning sellele vastas kokku 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena