Linnapea Mihhail Kõlvart selgitas, miks Kopli päästekomando likvideerimisel abi kättesaadavus kohalike elanike jaoks halveneb. „See tähendab, et Põhja-Tallinnas, mis on poolsaar ja ümbritsetud kolmest küljest merega, saabub abi hiljem ja õnnetuste tagajärjed muutuvad raskemaks. Juba pragu näeme, et ehkki lähim päästekomando on Lilleküla, on sealt liikluse tipptunnil on väga keeruline õigeaegselt Koplisse jõuda. On esinenud juhtumeid, kui Lilleküla komando on väljas ja Kopli komando katab korraga nii Lilleküla kui ka Koplit. Rääkimata juhtudest nagu näiteks Pae tänava kortermaja põleng Lasnamäel, mis asetas Kopli komando erilise koormuse alla,“ kirjutas Kõlvart.

Linnapea tõi pöördumises välja, et Kopli päästekomando tähtsus Põhja-Tallinna turvalisuse seisukohalt on järjest kasvanud, sest piirkond on muutunud uusarenduste jaoks atraktiivseks piirkonnaks ja lähiaastatel on prognoositav Põhja-Tallinna elanike arvu kasvamine. Lisaks uusarendustele on tegemist piirkonnaga, kus on hulgaliselt vanu kütekolletega elamuid ja gaasiseadmeid, millega seotud õnnetused on kütteperioodil prognoositavad. Kopli päästekomando rolli mõistmiseks tuleb arvestada ka tööstuspärandi, merelise asendi ja poolsaare kitsaste liikumisteedega.

Kõlvart meenutas siseministrile, et Kopli päästekomando vastutada on olnud ka päästetööd veekogudest ja Põhja-Tallinnas on kaks avalikku randa. Lisaks tuleb arvestada valmidusega reageerida tehnogeensetele õnnetustele, sest Põhja-Tallinnas on arvestatavaid tööstusettevõtteid.

„Toimiv päästeteenistus on osa laiapindsest riigikaitsest ja vastutab kriisireguleerimise eest ka laiemas mõttes. Ukraina kogemuse näitel näeme, et pühendunud päästjate roll kohalike inimeste päästmisel lagunenud hoonetest on esmatähtis,“ lisas Kõlvart.