Kohalike võimude esindaja: kõik armeenlased lahkuvad Mägi-Karabahhist

Tuhanded armeenlased lahkuvad Mägi-Karabahhist, kuna nad ei taha elada Aserbaidžaani võimu all ning nad kardavad etnilist puhastust.

Etniliste armeenlaste juhid ütlesid, et tuhanded tsiviilisikud on pärast Armeenia separatistide alistumist peavarjuta ja söögita. Nad lisasid, et läbi on lubatud vaid üks abisaadetis, kus oli 70 tonni toiduaineid. Kuigi Armeenia on üles seadnud rajatisi tuhandete tsiviilisikute vastuvõtmiseks, magavad paljud kohalikud telkides või vaba õhu käes Stepanakerti (aseri keeles Xankendi) lennujaama läheduses.

Aserbaidžaan teatas laupäeval, et teeb koostööd Vene rahuvalvajatega, kelle baas asub lennujaama lähedal. Koostööd tehakse etniliste armeenlaste vägede desarmeerimiseks, mis on üks peamisi nõudmisi vastutasuks relvarahu sõlmimisele.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ei soovi, et armeenlased Karabahhist põgeneks, kui neil just ei ole tingimata vaja lahkuda. Mägi-Karabahhi pealinna elanikud ütlesid BBC-le, et tõenäoliselt otsustavad paljud siiski lahkuda.

„Ma ei tea kedagi, kes tahaks siia jääda. Mul on väga lähedased eakad sugulased, kes kaotasid eelmistes sõdades oma pojad ja nad eelistavad siin surra,“ ütles ajakirjanik Siranush Sargsyan. „Kuid enamiku minu põlvkonna inimeste jaoks on see juba neljas sõda,“ lisas ta.

„Meie inimesed ei taha elada Aserbaidžaani osana. 99,9% eelistab lahkuda meie ajaloolistest maadest,“ ütles Mägi-Karabahhi presidendi nõunik David Babayan. Ta ütles, et pole selge, millal 120 000 Karabahhi armeenlast liiguvad läbi Laçıni koridori.

Mägi-Karabahhis on etnilise puhastuse oht

Kaukaasia spetsialist Thomas de Waal on armeenlaste saatuse pärast üha enam mures ja usub, et eksisteerib reaalne ja usutav etnilise puhastuse oht, olgu see siis enam-vähem rahumeelselt või verevalamisega.

Armeenia kutsus laupäeval ÜRO-d üles läbi viima missiooni, et jälgida etniliste armeenlaste õigusi Mägi-Karabahhis, sest väidetavalt on nende olemasolu nüüd ohus. Aserbaidžaan eitab süüdistust, öeldes, et nad kohtlevad kohalikke armeenlasi „võrdsete kodanikena“.

Üks Aserbaidžaani ametnik ütles BBC-le, et „keegi ei löö kedagi välja“. „Kui me ei hooliks tsiviilisikutest, naistest ja lastest, oleksime lihtsalt Xankendi sisenenud,“ lisas ta.

Teine ametnik ütles, et sõjavägi valmistas väljaspool Karabahhi põgenikele ette laagrid, mis olid „valmis vastu võtma tsiviilelanikke“, kuid mõlemal poolel valitseb suur umbusaldus ja paljud armeenlased ei pruugi olla nõus kolima.

Seoses Aserbaidžaani armee sissetungiga selle nädala alguses on hukkunud vähemalt 200 armeenlast, sealhulgas 10 tsiviilisikut. Aserbaidžaan on alustanud oma surnud sõdurite matmist, keda arvatakse olevat üle 100. Lahingute käigus on Vene rahuvalvajad kaotanud viis inimest.

Mägi-Karabahh on piirkond Lõuna-Kaukaasias. Rahvusvaheliselt on see tunnustatud Aserbaidžaani osana, kuid selle suuremaid alasid on kontrollinud armeenlased 30 aastat.