„Kuidas saab olla karistatav protestimeelne performance?“ Punalipu heisanud Valge ja Aule kavatsevad trahvi edasi kaevata

Riigikogulase Jaak Valge (EKRE) silmis pole ei talle ega luuletajast Andres Aulele määratud trahv punalipu heiskamise eest õigustatud. „Näib, et PPA arvates on karistatav igasugune eneseväljendus, mis kedagi häirib,“ sõnas poliitik ühismeedias.

Valge teatas ühismeedias, et kavatsevad Aulega minna trahvi vaidlustamise eesmärgil õiglust otsima.

„Ehkki meil oleks palju lihtsam ning finantsiliselt kordades kasulikum trahv ära maksta, vaidlustame selle otsuse lähipäevil kohtus,“ teatas poliitik.

Miks selline tee ette võetakse?

Valge märkis, et siin nähakse ohukohta väljendusvabadusele.

„Politsei- ja piirivalveamet otsustas, et Andres Aule ja mina panime 22. juulil toime väärteo, kui paigaldasime Tallinnas Harju tänaval kirjanike majale Eesti NSV lipu, ja pidas õigeks meid trahvida. Seejuures ei lähtunud PPA enam karistusseadustiku paragrahvist 151-prim, nagu meie vastu väärteomenetlust alustades, vaid pani meile nüüd süüks avaliku korra rikkumise, täpsemalt kolmandate isikute häirimise,“ sõnas Jaak Valge alustuseks. „Meie eesmärk oli juhtida tähelepanu seinal rippuvale alalisele okupatsioonivõimu sümbolile, mis tuleks eemaldada. Karistus okupatsioonivõimu sümboli kasutamise eest määrati aga hoopis meile.“

Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater:

„Jaak Valge on sotsiaalmeedias ja ülekuulamisel öelnud, et heiskas lipu protestina Smuuli bareljeefi vastu. Kunstiline eneseväljendus ega ka avalikus ruumis protestimine pole keelatud, kuid tegevused peavad olema seadusega kooskõlas, sobituma linnaruumi ning ei tohi kedagi häirida. Heisatud lipp ei sobitu linnaruumi ja häiris pealtnägijaid, mistõttu kvalifitseeris politsei väärteo paragrahvi ümber avaliku korra rikkumiseks. Selleks, et kõigil oleks tänaval turvaline ja hea olla, peab protestiaktsiooni planeerides arvestama ka teiste inimestega - see tähendab, et käituda ei tohi teisi häirivalt.“

Valge juhtis tähelepanu, et tegemist oli protestieesmärgilise kunstilise performance'iga, mille ükski element ei ole tema hinnangul seadusega keelatud.

„Kust peab üldse aru saama, et teatav tegu on Eestis karistatav, kui seda üheski seaduses kirjas ei ole,“ sõnas Valge. „Eesti NSV-ga seotud sümboolika ei ole Eestis keelatud, välja arvatud rahvusvaheliste kuritegude õigustamisel. PPA ise on varem avalikult kinnitanud, et NSV Liidu aegse sümboolika kasutamine avalikus ruumis ei ole keelatud. Väljendusvabadust kaitseb Eestis põhiseaduse § 45 ja kunstivabadust § 38. Euroopa inimõiguste kohus on korduvalt märkinud, et väljendusvabaduse kaitse ei „laiene üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu heasoovlikult või käsitletakse kui mitteründavat, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis ründab, šokeerib ja häirib“.“

Valge märkis säärase argumentatsiooni taustal, et ju on PPA arvates karistatav igasugune eneseväljendus, mis kedagi häirib.

„Nähtusi, mis võivad avalikus ruumis kedagi häirida, on loendamatult palju, näiteks võib kedagi häirida ebatavapärase kujundusega plakat seinal, niitmata (või, vastupidi, niidetud) muru, pesemata auto, rist kiriku tornis, jne,“ tõi ta näiteks.

EKRElaste aktsioonid

Jaak Valge on varem märkinud, et Eesti NSV lipu heiskamine 22. juuli varahommikul Juhan Smuuli bareljeefi juurde oli läbimõeldud protestiaktsioon teadvustamaks avalikkusele, et see ei sobi Tallinna südalinna. Ta lisas, et EKREl mingit pistmist selle ettevõtmisega ei ole.

„Arvan, et stalinisti ja küüditaja bareljeefi kõrvaldamist võiksid soovida kõik Eesti inimesed, maailmavaatest sõltumata. Juhin tähelepanu, et eemaldamine ei tähenda Juhan Smuuli väärtuslikuma loomingu „tühistamist“. Need on kaks eri asja,“ ütles ta toona.

Kuigi algselt püüdis Valge oma kaastöölise isikut saladuses hoida, sai ta pingutusest hoolimata avalikkusele teatavaks: tegemist oli luuletaja Andres Aulega.

Kuu aega peale Valge-Aule protestiaktsiooni ilmus varastel hommikutundidel Eesti NSV lipp Konstantin Pätsi monumendi külge. Nädalaid oli teadmata, kes selle taga oli, kuid pelgalt mõne päeva eest tuli isik ise avalikkuse ette välja: tegemist oli EKRE Kuusalu piirkonna aseesimehe Kenno Põltsamiga.

„Riik ei saa karistada inimest tema meelsuse eest – patt Jumala silmis ei saa olla veel patt seadusandja silmis. Viimane on täpselt see, mis nõukogude ajal toimus ning metamorfoosina läänemaailma üle kandus,“ sõnas ta Facebooki postitatud kirjutises.

Ta sõnas, et tegutses omapäi ning et erakondlik kuuluvus ei mängivat selles rolli. „Erakond ei määra minu olemust, vaid minu olemus määrab selle, millisesse erakonda ma kõige enam sobitun,“ sõnas ta sel teemal kirjutatud blogipostituses.

„See oli üks aktsioon, mis lõppkokkuvõttes läks korda. Väärteo koosseisu ma siin ei näe: ENSV sümboolika pole keelatud ning ükski paragrahv siin ei tööta – monumentidele asjade asetamine on normaalne,“ ütles ta.