Mägi-Karabahh on ajalooliselt kuulunud nii Armeenia kui ka Aserbaidžaani mõjuvälja, kuid suuri pingeid on olnud seal juba aastakümneid. Nüüd tungis Aserbaidžaan piirkonda otsustavalt sisse ning kuna Venemaa enam Armeenia taga ei seisa, siis möödus see kõik väga kiirelt.
Välisministeeriumi Ukraina, Moldova ja Lõuna-Kaukaasia büroo direktori Gert Antsu sõnul on Aserbaidžaan praegu tunnetuslikult jõuvahekorra tugevalt enda kasuks pööranud ning see võib isegi lähiajal süveneda.
Praegust sissetungi analüüsides ütles Antsu, et aserid kasutasid oskuslikult ära Venemaa agressiooni Ukrainas, mis on praegu nii läänemaailma kui ka Venemaa peamise tähelepanu all. Lisaks sellele andis aseritele jõuõla ka Türgi, kes on teada tugev Aserbaidžaani toetaja.
„Türgi on ka Armeeniat survestanud, öeldes, et selleks, et nende suhted omavahel paraneksid, peavad armeenlased esmalt ära lahendama Mägi-Karabahhi küsimuse Aserbaidžaaniga,“ ütles Antsu. Seega võib Mägi-Karabahhist loobumine isegi paradoksaalsel kombel armeenlastele türklastega suhete soojendamisel abiks tulla.
Kuigi Aserbaidžaan võttis autonoomsena püsinud Mägi-Karabahhi nüüd täielikult enda kontrolli alla, siis elab seal jätkuvalt palju armeenlasi. Neist umbes 120 000 on teel või juba tagasi Armeeniasse pöördunud, kuid on ka neid, kes jäävad.
„See on tõehetk Aserbaidžaanile, sest nad rõhutavad seadusliku kontrolli taastamist oma territooriumi üle, kuid kontrolliga kaasneb vastutus ning see seisneb selles, et suur osa riigis elavatest inimestest ei tunneks ennast ebaturvaliselt ega põgeneks sealt,“ selgitas Antsu armeenlaste potentsiaalset tagakiusamist..
Kuigi Eestil on keeruline olla otseselt ühe või teise riigi toetaja, siis kõige tähtsam on Antsu sõnul tagada piirkonnas rahu. Nii on ka Eesti kohtunud riikide esindajatega välisministrite tasemel ning ka praegu käib aktiivne suhtlus piirkonnas toimuva kohta.
Kuula pikemalt podcastist „Välispoliitika kompass“.
