Soome on peagi otsustamas, kuidas ta osaleb NATO niinimetatud rahuaja ülesannetes, mille hulka kuuluvad õhuturve ja lahingugrupid idapoolsetes liikmesriikides.

„Nad [soomlased] ei pea olema osa Balti õhuturbest ametlikult või juriidiliselt nii, et nad majutatakse või paigutatakse siia Ämarisse,“ ütles Pevkur.

Soome on igal juhul väga lähedal ja tema lennukid võiksid toetada vajaduse korral piirkonda kergesti ka Soomest teiste NATO riikide lennukite kõrval.

Eestis õhuturbega tegelevad NATO riikide lennukid võiksid omakorda toetada vajaduse korral Soomet.

„Soovin meelsamini, et Soome ja Rootsi hävitajad oleksid paigutatud kodubaasidesse ja siis on meil piirkonnas rohkem tulejõudu ja rohkem tõrjevõimet,“ ütles Pevkur.

Pevkur ütles, et Eesti eesmärk on olnud tuua Eestisse rohkem lõuna- ja läänepoolseid liitlasi.

Soome osalemine seega ei toetaks seda.

„Meie seisukohalt on tähtsam, et piirkonnas oleks piisavalt võimsusi ja võimekusi. Kui Soomest tuuakse kaks või neli hävitajat Ämarisse õhuturbesse, ei tugevda see piirkonna võimekusi,“ ütles Pevkur. „Seetõttu pean paremaks, et jätkame õhuturvet nii, nagu oleme teinud seni, ja see lisavõimsus, mis on nüüd NATO süsteemis Soome või Rootsi poolt, annab lisavõimekusi kogu meie õhuruumile.“

Pevkur ei soovi Soome sõdureid ka siinsesse lahingugruppi.

„Ma ei taotle kvantiteeti, taotlen kvaliteeti. See tähendab, et ma ei soovi siia kümneid riike,“ ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul on mitmete riikide lippude lehvitamise asemel tähtis see, et on olemas sõjalised võimekused ja väed NATO piirkondlike kaitseplaanide elluviimiseks.

Pevkur ütles, et Soomel on kaitsta oma väga suur territoorium ja pikk piir Venemaaga.

Pevkur rõhutas, et Eestile on tähtis hea koostöö Soomega ja see, et Soome annab näiteks oma õhujõude piirkondlike kaitseplaanide vajaduste täitmiseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena