Pevkuri sõnul vähendatakse mehitatud valvet, kütusekulu, muid majandamisega seotud kulusid ning sõja-ja katastroofimeditsiinikeskuse mahtu.
„Meil on hetkel võimalik teatud kohtades üle minna elektroonilisele valvele,“ selgitas minister ja lisas, et seda ei saa teha siiski igal pool.
Pevkur nentis, et valveteenuse kärpimine hõlmab ka valveteenistujate koondamist. Mitu teenistujat töö kaotab, ei osanud Pevkur veel öelda.
Teine suurim kärpekoht on sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, mille ehituse mahtu plaanitakse vähendada. „Ütleme kõikidele, et te peate hakkama saama väiksematel pindadel,“ sõnas Pevkur.
Pevkur rõhutas, et kärbetelt kogunenud raha eest soetab kaitseministeerium laskemoona ning investeerib sel moel kokku hoitud raha kaitsevõimekusse tagasi.
Tulevase nelja aasta kaitsekulud kokku on ligi 5,6 miljardit eurot ning rohkem kui pool sellest on suunatud otsese kaitsevõime loomisse. Olulisel kohal on ka riigikaitsjatesse, nende varustusse ja taristusse investeerimine.
Nursipalu harjutusväljak neelab mitusada miljonit
Kaitseministeeriumi projekt, mis ühiskonnas ohtralt kirgi kütab ja pea sama palju raha neelab, on Nursipalu harjutusväljaku laiendamine.
Järgmise nelja aasta jooksul plaanitakse sinna investeerida 205,7 miljonit eurot.
Pevkuri sõnul aitab linnakut kompenseerida NATO, mis on seni projekti toetanud 50 miljoni euroga. Loodetavasti suureneb see summa tulevikus veelgi, märkis minister.
Pevkur nentis, et Nursipalu harjutusväljaku laiendamise kulud võivad siiski tõusta ning kergendada Eesti riigi rahakotti koguni 300 miljoni võrra.
Kaitseministeerium saatis Nursipalu eelnõu augustis kooskõlastamisele, ent kohalik kogukond ei ole dokumendiga rahul ja nõuab uue menetluse algatamist.
Elanikud on välja toonud mitu murekohta ja leitakse, et harjutusväljaku laiendamise mõju-uuringud ja -hinnangud on puudulikud.
Pevkur nentis, et igasuguse kriitikaga tuleb arvestada, ent kohalike elanike muudatusettepanekute rakendamist ei saa ta tagada.
