ERISAADE | Urmas Paet Kallase skandaalist eurokoridorides: enim on neid, kes ei tunne huvi

Uueneva Euroopa europarlamendi fraktsiooni liikmed on nõus, et Euroopa Liit peaks seisma vaba ajakirjanduse eest. Parajasti väideldakse Strasbourgis Euroopa Parlamendis meediavabaduse määruse üle.

Peaminister Kaja Kallas valiti hiljuti Reformierakonna ja Keskerakonna Euroopa parteipere poolt aasta liberaaliks. Yana Toomi sõnul pole tal õrna aimugi, mismoodi Eesti valitsusjuht selle auhinna sai. Ta ütles: “Ma küsisin, kuidas see võimalik on. Mulle öeldi: eks see on vana otsus, et kas sa arvad, et me peaks selle ümber vaatama?“ Toomi sõnul on selle tunnustuse andmine Kallasele arusaamatu: “Ta on praegu suure skandaali keskmes. Selliste tiitlite andmisega toetame sellist arengut, et sõna “liberaal“ saab Eestis sõimusõnaks.“

Urmas Paet ütles, et Kaja Kallase skandaali kohta on Euroopa Parlamendis arvamusi ja hoiakuid sama palju, kui on inimesi. Paet: “Enamus ei tunne selle vastu üldse huvi. Kes on tahtnud sellest rääkida, jagunevad ka kaheks. Osad on imestunud, sealhulgas selle üle, kuidas see arutelu Eestis nii kaua, nädalaid kestab, ja midagi ei juhtu. Ja on osa, kes on külmema kõhuga ja ütlevad, et kogu aeg toimub midagi. Et ei tasu üle reageerida. Arvamuste paljusus, nagu siin Euroopa Parlamendis on tavaline.“

Paet lisas, et kuigi on neid, kes pidanuks õigeks Kallase tagasiastumist, on ka hulgaliselt peaministri toetajaid. “Kõige rohkem on neid, kes ei tunne üldse huvi,“ märkis ta. Yana Toom: “Selge on see, et Kaja teeb suuri pingutusi, et oma mainet taastada. Aasta liberaaliks valimine on üks nendest sammudest.“ Ta lisas: “Vahet pole, kes kahtleb. Asi on tehtud.“

Kas Reformierakond on Kaja Kallase selja taga, nagu peaminister ütleb? Urmas Paet: “On ju. Te pole juhatuselt, Reformierakonnalt teistsuguseid seisukohti.“ Yana Toom: “Et Reformierakond oskab omasid hoida, see on fakt.“ Paet ei arvanud, et skandaal võiks olla ülemäära oluline võimalikel kuulamistel, kui Kaja Kallasest peaks saama kandidaat Euroopa Komisjoni voliniku kohale.

Saadikud: meediavabadus vajab EL kaitset

Jaanuaris ütles Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová Delfile, et plaani kohaselt keelatakse ajakirjanduse poliitiline mõjutamine. Vastavalt arutati Euroopa Parlamendis sel nädalal meediavabaduse määrust. Kas on vaja, et riik või Euroopa Liit tegeleks vaba ajakirjanduse kaitsega? “Lühike vastus on jah. Isegi niivõrd õigusriigi põhises keskkonnas nagu Euroopa Liit tuleb ikkagi ette olukordi, kus tegelikult ajakirjanikud või ajakirjandusväljaanded vajavad selgeid reegleid või selget kaitset,“ ütles Urmas Paet.

Yana Toom hääletas samuti meediavabaduse määruse poolt, kuigi selles on osi, mis talle ei meeldi. “Üks neist on kurikuulus artikkel 17, mis tähendab seda, et kui näiteks Facebookis või Instagramis ilmub valeväide, tuleb see kohe maha võtta. Sinna on sisse kirjutatud, et kui tegemist on meediaväljaandega, siis on sotsiaalmeediaplatvormil aega 24 tundi, et võtta meediaväljaandega ühendust ja küsida, kas te ikka teate, mida te sinna kirjutasite.“ Toomi sõnul on tegemist sakslaste-prantslaste survel määruse eelnõusse kirjutatud kaitseklausliga. Kriitikute sõnul võib artikkel 17 tema praegusel kujul hõlbustada valeinfo levikut. Ta lisas, et määrusega keelatakse ajakirjanike pealtkuulamine ja tagatakse ajakirjanike allikate kaitse. “Ja mis Eesti meedia puhul on oluline – peab olema selge, kes moodustavad meediaväljaande omanikeringi ja ka see peab olema selge, kes rahastab reklaami kaudu,“ sõnas Toom.

„Mõnedes liikmesriikides ei ole enam võimalik täielikust ajakirjandusvabadusest rääkida,“ ütles Urmas Paet määruse algpõhjuse kohta. Ta märkis, et Ungari liigitati juba mõni aeg tagasi mitte enam vabade, vaid poolvabade riikide sekka. Paet lisas: „Selle üks alus ongi see, kui hästi on kaitstud sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus.“

„Euroopa erisaate“ valmistamist toetab Euroopa Parlament.