Kallas märkis, et ajakirjandus võiks eri juhtumeid käsitledes säilitada poliitikute suhtes samad standardid ning et võrreldes tema abikaasa Arvo Halliku osalusega Venemaal äri teinud ettevõttes sai Kaljulaidi osalemine Alexela nõukogus proportsionaalselt väga vähe tähelepanu.

„Lihtsalt kui on ühed moraalsed nõudmised ühele, siis võiksid olla ka teistele. Hea näide on, kuidas Kersti Kaljulaidi asja ja mind käsitletakse. Kui Kaljulaid ühines Alexela nõukoguga, kuigi terve aasta oli ajakirjanduses kirjutatud, kuidas Alexela ostab Venemaalt, impordib kütuseid, siis ometi ta selle nõukoguga ühines. Ja tegelikult ka peale seda, kui väga põhjalik artikkel juuni keskel avaldati, siis sellest mingit kisa ei tulnud, et president on osalev otsustusorganites äriühingus, mis ajakirjanduse väitel impordib Venemaalt kütust ja aitab Venemaa sõjamasinat,“ lausus Kallas.

Kallase sõnul on tähelepanuväärne, et Kaljulaid ei lahkunud nõukogust peale juuni keskpaika, kui Eesti Päevalehes Alexelast artikkel ilmus.

„Minu jaoks on huvitav, et te (ajakirjanikud – toim.) ei küsi tema käest, millal ta sai teada sellest, et imporditakse Venemaal. Kui vaadata ajakirjanduses avaldatud lugusid, siis 19. juuni oli väga pikk põhjalik lugu Alexela kohta,“ ütles Kallas.

Kallase hinnangul ei lahkunud Kaljulaid Alexela nõukogust peale ajakirjanduses esitatud väiteid mitte seetõttu, et ta leidis üles oma moraalse kompassi, vaid ilmselt seetõttu, et Kaljulaidil on tulevikku suunatud poliitilised mõtted. Sellega viitas Kallas taas vestlusele Kaljulaidiga, kus Kallas kutsus presidenti Reformierakonna alt kandideerima.

Septembri lõpus andis president Kersti Kaljulaid sotsiaalmeedia vahendusel teada, et astub tagasi Alexela nõukogust. Põhjuseks nimetas ta Alexela otsest seotust äritegevusega Venemaal.

Kaljulaid liitus nõukoguga tänavu aprillis. „Kui Alexela nõukogus aprillis alustasin, oli import Venemaalt lõpetatud ja ka LPG-d (vedelgaas -toim), millele on kõige keerulisem leida muudelt turgudelt alternatiive, tarniti Kasahstanist. LPG suuremad tarbijad on toidutööstus ja põllumajandusettevõtted, kes alternatiivseid kütuseid täna kasutada ei suuda,“ põhjendas Kaljulaid septembris taandumise tagamaid. „Suvel tekkinud tõrked Kasahstani tarnetega asendati kahjuks ikkagi Venemaal toodetud LPG-ga. Kuigi ettevõte otsib uuesti alternatiive, võtab see aega. Mõistagi ei saa ma äri Venemaaga heaks kiita, mistõttu esitasin täna taotluse nõukogust lahkumiseks.“

Kaljulaid avaldas toona lootust, et nii Alexela kui teised Euroopa ettevõtted saavad võimalikult kiiresti Vene energiast priiks. „Selleks on muidugi vaja ka rahvusvahelist koostööd ja otsustusjulgust, konkreetselt LPG osas aga ka Euroopa sanktsioonimehhanismi ja suuri investeeringuid. Üksi tegutsedes satub ohtu meie toidutööstus,“ rääkis ta.