ERISAADE | Kas edaspidi peame Vahemere migrante vastu võtma või keeldumisel trahvi maksma?

Ränkraske ülesanne saavutada rändeteemal kokkulepe võib põruda. Samal ajal jätkub migrantide vool üle Vahemere, jättes endast maha paljud ohtlikul teekonnal hukkujad. Praegu tuliste arutelude keskmes olev plaan seaks ka Eestile kohustuse ümber jagatud migrante vastu võtta.

Euroopa Liidu uue rändeleppe arutelu käigus on enamik liikmesriike praeguseks nõustunud, et kehtida võiks süsteem, kus näiteks Vahemerelt saabuvaid põgenikke jaotatakse ümber, ent mille kohaselt saaks keeldujad trahvi maksmise vastu sellest kohustusest priiks. Sellise korra saaks panna kehtima ka ilma sellele vastu seisva Poola ja Ungari abita, aga oma sõna saab sekka öelda ka Euroopa Parlament.

Europarlamendi Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsiooni kuuluv Sven Mikser (SDE) alustas saadet tõdemusega, et poliitilise kokkuleppe saavutamisest on asi kaugel ning et pole kindel, kas sellega järgmisel kevadel praeguse parlamendikoosseisu tegevuse lõpu ajaks ühele poole saadakse. „Kas keelduvad riigid saavad kompenseerida keeldumist rahaliselt – see on vaid üks lahtistest otstest, kus riikidel on väga erinevad seisukohad,“ lausus ta.

„Et üldse võtta endale kohustus, et pead maksma juhul, kui sa pole nõus kuskilt kolmanda maailma riigist illegaalseid immigrante võtma, peab enne selle plaaniga nõus olema. See ongi suurim lahkheli olnud. On piisavalt riike, kes ütlevad ei,“ lisas Jaak Madison (EKRE) europarlamendi Identiteedi ja Demokraatia fraktsioonist. „See ei lahenda probleemi Lähis-Idas ja Aafrikas, vaid hoopis tekitab survet juurde,“ täiendas ta. See andvat migrantidele lootust, et kui nad jaotatakse ümber Euroopas asuvatesse riikidesse, annab see põhjuse maksta vahendajatele, kes nad siiapoole Vahemerd toimetavad. „Kahjuks ei ole Eesti valitsus olnud selle migratsioonipakti osas kriitiline. Õnneks Poola ja Ungari, kas nad meile meeldivad või mitte, on selgelt öelnud, et illegaalne immigratsioon on vastuvõetamatu,“ sõnas Madison, kes külastas hiljuti Lampedusa saart. Ta märkis, et tänavu on jõudnud saarelt ülejäänud Itaaliasse ligikaudu 64 000 migranti. Madisoni sõnul kasutab Tuneesia olukorda ära, et pressida Euroopa Liidult miljardeid eurosid piiri kinni panemise eest.

Kas ja kuhu migrandid tagasi saata?

Sven Mikseri sõnul on küsimuste sõlmpundar suurem. Kuigi Visegradi riigid, sealhulgas Poola ja Ungari, on kriitilised, on samuti konservatiivide poolt valitsetav Itaalia põgenike ümberjaotamise poolt. Ta tõi välja, et näiteks Poola võõrustab niigi väga suurt hulka Ukraina põgenikke. „Kindlasti on siin ka omad valimiseelsed kaalutlused,“ viitas ta 15. oktoobril toimuvatele Poola üldvalimistele.

Üks põhilisi vaidlusküsimusi lisaks migrantide vastuvõtmisest keeldumise puhul raha maksmisele on see, millised on migrantide maabumiskohariigi kohustused. „On välja pakutud, et võiks juba piiril Euroopa Liitu saabudes rakendada kaherajalist kontrollmehhanismi, kus eristatakse need, kellel on õigus saada legaalne kaitse ja Euroopa Liitu jääda. Ja teised, kelle puhul on see enam kui kaheldav,“ selgitas Mikser ja lisas, et siin on lahendamata inimõigustega seotud küsimused – kas ja kuidas saab neid inimesi tagasi saata? Kas riikidesse, kus nad pärit on, kus neil sugulased on? Või saab nad saata nendesse riikidesse, kus ollakse valmis neid vastu võtma, kust nad on ehk ainult transiidi korras läbi rännanud. Ta loetles veel lahtiseid küsimusi: kas ja mil määral otsustab Euroopa Liit keskselt, kas need riigid järgivad inimõigusi ja on turvalised. „Või võivad Itaalia või muu üksik liikmesriik otsustada, kas üks või teine riik, kuhu tahetakse migranti tagasi saata, on turvaline,“ täiendas Mikser.

Ukraina teeb head nägu samal ajal, kui lääs võbeleb

Järgneb kirjeldus väitluse teisest osast, mis ilmus teisipäevase Eesti Ekspressi sõjapäevikuna.

Madison ja Mikser ristasid piike kolme probleemse riigi teemal. „Ukraina teeb head nägu, samal ajal kui lääs võbeleb“ oli Politico.eu ühe pealoo pealkiri saate salvestamise päeval. Tõsteti esile USA, Poola ja Slovakkia poliitilised siseheitlused, mis on kõik seotud lähenevate või möödunud valimistega.

Kõige teravamalt on pilgud suunatud Poola poole, kus ülejärgmisel nädalal toimuvad üldvalimised. Ukraina vast kõige kirglikum toetaja pöördus hiljuti ootamatult oma vabaduse eest sõdiva riigi vastu, keelates sealt vilja importimise. „Ma arvan, et nii Poolale kui ka Euroopa tervisele oleks parem, kui Donald Tuski juhitav blokk oleks edukam,“ ütles Sven Mikser viitega praegu võimul oleva Õiguse ja Õigluse Partei konkurendile. Tusk on varasem peaminister ning Strasbourgis-Brüsselis heas kirjas, olles teeninud ka Euroopa Ülemkogu presidendina. Poolat kaheksa aastat valitsenud Jarosław Kaczyński partei on aga euromulli enamuse jaoks üks peamisi pahalasi tänases euroliidus, kes on kahjustanud kohtuvõimu sõltumatust ning esinenud kõikvõimalike parempopulistlike algatustega alates meediaväljaannete võimu kontrollile allutamisest kuni abordi keelustamiseni. „See on minu lootus, aga küsitlused on väga tasavägised,“ lisas Mikser.

Kas Poola on endiselt demokraatlik riik? „Poola on riik, kus on viimasel valimisperioodil õigusriiklusega tõsised probleemid olnud,“ sõnas Mikser. Ta kirjeldas, kuidas ta toimuvat näeb: „Demokraatia ei ole nähtus, kus ühel õhtul lülitatakse tuli korraga välja. Tavaliselt on demokraatia loojang väga pikk ja keeruline protsess.“

Mikser leidis, et ka Ameerika Ühendriikide demokraatia seisu võib problemaatiliseks pidada. Juhtumisi pidurdavad suurimad Donald Trumpi toetajad Esindajatekoja abisaadetist Ukrainale. „See ei tähenda, et Ühendriigid ei oleks demokraatlik riik, aga nendest ohtudest tuleb ausalt rääkida.“

Madison: lihtne on iriseda ja kobiseda

Nende süüdistuste valguses, kas Poola on riik, mis on keskmisele EKRE liikmele meelepärane? Jaak Madison: „Mina näen Poolat kui strateegilist partnerit Euroopas. Tihti kirutakse Poolat sellepärast, mida nad teevad siseriiklikult. Kas ei meeldi üks seadus või ei meeldi…“ Siinkohal tegi Mikser vahelepõike: „Või mida nad teevad Ukraina suunal.“ Madison: „Meil Eestis on kerge iriseda ja kobiseda, aga me pole Poola olukorras ega sõltu nisuekspordist. Me ei ole Poola põllumehed.“ Nagu debatis eelnevalt selgitati, peetakse Poola-Ukraina tüli peamiseks põhjuseks seda, et Kaczyński võimupartei püüab põllumeeste hääli. Madison: „Fakt on see, et Poola peab muretsema enda põllumajanduse ja turuhinna pärast. Kui me hakkame näpuga näitama või moraliseerima, on see ülbe ja enesekeskne.“ Ta märkis, et Poola on olnud üks suurimaid Ukraina toetajaid. „Seda ei tasu ka ukrainlastel ära unustada,“ lisas ta. Mikseri sõnul on Poola populistlik valimiste eelne kannapööre seda kahetsusväärsem, et nad on olnud niivõrd tugev toetaja.

Jaak Madison: „Seda kahetsusväärsem on ka ohvril eeldada, et neil on blankoveksel kõiges alates sõjandusest ja rahalisest abist kuni põllumajandustoetusteni. Et te justkui peate tegema, mida me tahame.“ Mikser juhtis tähelepanu, et Poola ei ole täna Ukrainaga võrreldavas olukorras, kus tuleb võidelda oma riigi püsimise ja oma rahva ellujäämise eest. Madison jäi endale kindlaks: „Ka ohvril ei tasu unustada, kes on su suurim partner ja liitlane. Ei tasu minna liiga ülbeks ja enesekeskseks. Et te peate maksma kõik kinni, mis me vähegi tahame.“ Ta viitas Mikseri varasematele sõnadele ja nentis, et enne valimisi öeldakse ja tehakse paljutki. „Pärast valimisi läheb asi stabiilsemaks, see on paratamatu. Ma võin kihla vedada, et sotsialistid ja vasakpoolsed teevad enne valimisi veel hullemaid populismisamme.“

Mikser: ehk ei lähe nii hullusti, kui Fico lubas

Peagi jõudiski jutt ühe peagi taas suurt mõju omava Euroopa vasakpoolsema poliitikuni. Kui Madisoni EKRE ja Kaczyński Õigus ja Õiglus kuuluvad erinevatesse Euroopa parteiperedesse, siis Slovakkia varasema ja peagi uuesti ametisse saava peaministri Robert Fico erakond on Sven Mikseri sotsiaaldemokraatide ja demokraatide peres. Mis puutub Ukraina abistamisse või tõrksusse selle suhtes, siis on nüüd ka sotsidel oma must lammas, kuna Fico on lubanud, et muidu innukalt aidanud Slovakkia poolt ei saadeta Ukrainasse enam sisuliselt ainsatki padrunit.

Mikser: „Slovakkia puhul võime loota, et ei lähe nii hullusti, nagu Fico ja tema kambajõmmid enne valimisi rääkisid.“ Ta märkis siiski, et need Euroopa liidrid, kes soovivad sarnaselt Ungari liidri Viktor Orbániga Euroopa ühtsust küsimuse alla seada, on saanud ühe liitlase juurde. Jaak Madison arvas samas, et Fico võimuletulek ei tähenda Ukraina abistamise kontekstis suurt midagi. Sven Mikser nõustus osaliselt, viitas Slovakkia suurusele ning leidis, et sellega võrreldes on USA võimalik kannapööre palju ohtlikum. „Siis hakkame vaatama kogu Venemaa agressiooni ja Ukraina võimet sõda võita hoopis teise pilguga,“ leidis ta. Ta pidas silmas seda, et kui ameeriklased loobuvad senisel määral Ukrainat toetamast, siis selle tagajärjed on võrreldamatult suuremad kui Poola või Slovakkia valimistulemustel. „See on ohtlik mitte ainult Ukrainale, vaid kogu lääne demokraatlikule blokile,“ arvas ta. Jaak Madison polnud nõus: „Trumpi valitsemisperiood oli ainus, mil Venemaa ei rünnanud ühtegi naabrit. See on fakt.“ Mikser: „Et Donald Trump on olnud ohtlikult venemeelse retoorikaga, on fakt.“ Madison ei jäänud vastust võlgu: „Ukraina võeti ära Bideni ajal.“

Euroopa „Erisaate“ valmistamist toetab Euroopa Parlament.