Kallas Ida-Viru õpetajate palgalisa viibimisest: väga palju küsiti seda töötajatele, kes eesti keeles ei õpeta

Ida-Virumaale tööle läinud õpetajatele lubatud palgalisa maksmine viibib, sest osa koole taotles lisaraha töötajatele, kellele on kasina eesti keele oskuse eest isegi sunniraha määratud, ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ERR-ile.

Kuigi meedias ja avalikkuses meelitati Ida-Virumaale tööle eesti keelt valdavaid kvalifitseeritud õpetajaid, lubades neile 2624-eurost palka, siis oktoobri alguses, kui õpetajad palga kätte said, see lisatasu ei sisaldanud, vaid lähtus üle-eestilisest õpetaja töötasu alammäärast ehk 1749 eurost.

Haridusminister Kristina Kallas ütles ERR-ile, et palgalisale kvalifitseeruvate õpetajate kohta esitasid septembri jooksul ministeeriumile andmed nii kohalikud omavalitsused kui ka riigikoolid. Nüüdseks on aga selgunud, et need andmed ei ole täpsed.

„Kuna me pidime tegema andmete kontrolli, siis on selgunud väga palju olukordi, kus taotlus on esitatud õpetajate või töötajate kohta, kes tegelikult ei kvalifitseeru sellele palgalisale,“ rääkis Kallas.

Nimelt on kuni 874-eurose palgalisa tingimuseks, et õpetaja peab töötama eesti keeles ja tema keeleoskus peab vastama nõuetele. Paraku taotleti haridusministri sõnul lisaraha ka näiteks 20 tugispetsialistile, kelle andmete kontrollimisel ilmnes, et tegu on vene keeles töötavate inimestega.

„Täpselt samamoodi on meil olnud probleem sellega, et selgus, et kümme õpetajat, kelle puhul esitati taotlus lisapalga saamiseks, on tegelikult saanud keeleametilt ettekirjutuse oma keeleoskuse parandamiseks või siis sunniraha ehk nad tegelikult ka ei vasta nendele keelenõuetele,“ rääkis Kallas.

Küsimusele, kas nende koolide tegevust, kes üritasid lisaraha saada eesti keelt mitte oskavale õpetajale, võiks nimetada pettuseks, vastas Kallas, et see näib tõesti pettusena – koolijuht peaks ometi teadma, et õpetajale on esitatud keeleoskuse nõuded või isegi sunniraha, kuid ikkagi on ta palgalisataotluse ankeeti lisatud.

„Samamoodi tegelikult nende circa 20 vene keeles töötava tugispetsialisti puhul, kes tegelikult ei tööta eesti keeles, vaid vene keeles, on küsimus, et miks siis ikkagi tullakse õngitsema, lootuses, et äkki ministeerium ei kontrolli ja teeb pimesi kohaliku omavalitsuse taotluse pealt või kooli taotluse pealt väljamaksed,“ ütles ta.