Rahanduskomisjon saatis riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu esimesele lugemisele

Riigikogu rahanduskomisjon toetas riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mis võimaldab suuremat paindlikkust riigi rahanduse planeerimisel.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) selgitas, et eelnõuga muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. „Muudatused kaotavad seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel liiga piiravaks just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise kontekstis. Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega,“ ütles Akkermann.

Eelnõu kaotab ka 2017. aastast alates rakendatud kumulatiivse tasakaalu konstruktsiooni, mis kriisis ja kriiside järel võib sundida majandusolude suhtes ebamõistlikule kohandusele. Euroopa Liidu asutamislepingust tulenevad 3% SKPst defitsiidipiirang ja 60% SKPst võlapiirang kehtivad jätkuvalt samamoodi edasi.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Jaak Aabi (Keskerakond) sõnul on eelarvereeglite leevendamine vajalik praeguses keerulises majandusolukorras.

„Meil pole mõtet hoida kramplikult kinni karmimatest eelarvereeglitest võrreldes Euroopa Liidus kehtestatud nõuetega,“ ütles Aab. „Samas peab riigikogu sisuliselt andma hinnangu stabiliseerimisreservi liitmisele likviidsusreserviga. Seni on stabiliseerimisreservi kasutamise üle otsustanud riigikogu, likviidsusreservi kasutamist aga kontrollib valitsus,“ märkis Aab.

Eelnõu kohaselt tuleb valitsussektori eelarve ka edaspidi koostada nii, et valitsussektori eelarve täidaks oma keskpika perioodi eesmärki või liiguks selle suunas. Muutus varasemaga võrreldes seisneb selles, et keskpika eesmärgi seadmine saab edaspidi toimuma vastavuses riigikogus ratifitseeritud nn ELi fiskaalleppega.

Eelnõu kohaselt ühendatakse stabiliseerimisreserv likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt. Hinnangu kohaselt väheneb riigi intressikulu aastas selle tulemusena umbes 2 miljoni euro võrra. Stabiliseerimisreservi seniste eesmärkide täitmiseks on riigil olemas piisavalt suur likviidsusreserv ning viimastel aastatel on oluliselt paranenud ka riigi võime võlakohustuste võtmiseks. Sellega seoses muudetakse ka raamatupidamise seadust ja riigivaraseadust, milledest jäetakse välja viited riigieelarve seaduse stabiliseerimisreservi puudutavatele sätetele.

Rahanduskomisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Märt Võrklaev.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile 18. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.