Kell 10.30-12.00 toimub riigikogu ees komando toetuseks kogukondlik meeleavaldus.
„Põhja-Tallinnas jääb senise kiirusega abita 60 000 inimest. See vähendab reaalset turvalisust märkimisväärselt ning kui lisame võrrandisse laiapindse riigikaitse ja julgeolekuolukorra, on komando sulgemine täiesti kohatu,“ märkis kriisiuuringute keskuse juht Hannes Nagel.
„Põhja-Tallinn on tööstuspiirkond, kus on kõrgendatud oht tõsiste tagajärgedega õnnetusteks. Lisaks on puitehitistest täis pikitud poolsaar logistiliselt keeruliselt ligipääsetav, siia on vaja kohapealset komandot,“ sõnas päästeala töötajate ametiühingu peausaldusisik Kalle Koop.
Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap omakorda märkis, et kärpe aluseks ei saa võtta pelgalt väljakutsete arvu, arvestada tuleb ka piirkonna eripärasid. „Põhja-Tallinna elanikel, aga ka ettevõtjatel on võrdväärne õigus elutähtsale teenusele ja turvatundele.“
Päästeameti peadirektor Margo Klaos sõnas hiljuti Delfile, et kaaluti viie eri komando sulgemise vahel. "Kopli komando sulgemisel on mõju reageerimisvõimekusele väikseim. Ümberkaudsed komandod katavad piirkonna ära ja abi saabub endiselt vähemalt 15 minutiga. Samuti katab Kopli sulgemine kärpevajaduse täies mahus, st sulgeda on võimalik ainult üks komando korraga. Teiste analüüsitud komandode puhul oleks korraga pidanud sulgema mitu ja lisaks poleks olnud võimalik nendes piirkondades tagada elupäästvat abi 15 minutiga," põhjendas Klaos.
Tallinna kontekstis viitas ta, et Kopli päästekomando väljasõidukoormus on kõige madalam.
