OTSEBLOGI | Rootsi tsiviilkaitseminister: kahjustatud on ka Rootsi ja Eesti vahelist sidekaablit
(49)
Rootsi tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin rääkis täna erakorralisel pressikonverentsil, et kahjustatud on ka Rootsi ja Eesti vahelist sidekaablit. Tema sõnul sai sidekaabel kahjustada enam vähem samal ajal kui Soome ja Eesti vaheline gaasijuhe.
„Võib öelda, et see on ilmnenud umbes samal ajal ja samas kohas kui varem teatatud kahjustused,“ ütles Bohlin, viidates Balticconnectori ning Soome ja Eesti vahelise sidekaabli kahjustusele.
Tema sõnul ei asu avastatud kahjustused Rootsi majandusvööndis. Ühtlasi ei ole tegemist kahjustusega, mis piiraks täielikult telekommunikatsioonikaabli kasutamist - seda saab Bohlini sõnul endiselt kasutada.
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ei soovinud täna õhtul Delfile teemat kommenteerida. Majandus- ja kommunikatsiooniministrit Tiit Riisalo ei õnnestunud Delfil esialgu tabada.
President Karis: see kõik testib meie võimekust
President Alar Karis oli täna õhtul esimene, kes olukorda kommenteeris.
Riigipea ütles pärast kohtumist kaitseväe juhataja ja julgeolekuasutuste juhtidega, et „Balticconnectori Eesti-Soome gaasitoru ja Läänemere sidekaablite vigastused tekitavad paratamatult palju murelikke küsimusi, aga liigseks ärevuseks meil põhjust ei ole“.
„Need kohtumised andsid mulle kindluse, et kõik meie vastavad teenistused teevad oma tööd põhjalikult ning selgitavad varem või hiljem välja, mis täpselt juhtus ning kes või mis on süüdlane,“ märkis Karis. „Eestil on kriitilised ühendused mitmekesistatud ning Eestis ja liitlastega on ka kokku leppimisel plaanid turvalisuse täiendavaks parandamiseks.“
„Laseme nüüd asjatundjatel kindlaks teha, kas need on tahtlikud või tahtmatud kahjustused ja siis saame ka järeldusi teha,“ lisas ta.
Eelmisel nädalal vestles president Karis samal teemal ka Soome presidendi Sauli Niinistö ja Läti presidendi Edgars Rinkēvičsiga.
„Sidekaablite vigastused ei ole iseenesest uus teema, kuid hiljutine juhtum Balticconnectoriga tõstab merealuste ühenduste turvalisuse laiemasse ja uude konteksti. Arutelu, kas ja kuidas on võimalik sellise taristu kaitsmine tahtlike ja tahtmatute vigastuste eest on igati õigustatud,“ sõnas president Karis.
„Küll aga on selge, et sellised juhtumid testivad meie võimekust erinevate kriisidega toime tulla. Ka hübriidkriisidega. Eestis langes merealuste ühenduste vigastuste ilmsiks tulek kokku libapommiähvarduste e-kirjadega, mis puudutasid paljusid lapsi, õpetajaid, lapsevanemaid. Nende puhul on oluline, et pädevad riigiasutused annavad kiirelt selged juhised, kuidas sellises olukorras käituda. Siis ei teki kellelgi segadust, mis on õige ja mis vale tegutsemine,“ ütles president Karis.
