Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis parlamendis esimese lugemise

Riigikogus läbis eile hilisõhtul esimese lugemise 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.

Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) ütles riigikogu ees, et kevadel tööd alustanud valitsus võttis sihiks teha riigi rahandus korda ning astuda vajalikke samme, et viia kulud ja tulud tasakaalu. Ta viitas suve hakul tehtud otsustele tõsta järgmisel aastal käibemaks 20-lt 22 protsendile, suurendada järgneval kolmel aastal nii hasartmängumaksu kui ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning muuta perehüvitised riigile jõukohasemaks. Tema sõnul paraneb riigi rahakoti seis 2024. aasta eelarvega umbes 500 miljonit eurot.

Võrklaeva sõnul on nii järgmise aasta riigieelarve kui ka nelja aasta eelarvestrateegia fookuses Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, eestikeelsele haridusele üleminek, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.

„2024. aasta eelarvega ei paranda me ainult suurt eelarvepuudujääki, vaid märkimisväärse summa suuname investeeringutesse, millega ellu viia rohereforme ja turgutada majandust. On oluline, et investeeriksime nendesse valdkondadesse, mis on meie riigile kriitilise tähtsusega – julgeolekusse, haridusse, teadusesse ja innovatsiooni, teedesse ja raudteedesse, rohereformidesse läbi energeetikainvesteeringute ja hoonete energiatõhususe, infotehnoloogiasse ja küberkaitsesse,“ ütles rahandusminister riigieelarve eelnõu tutvustades.

Eelnõu kohaselt ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst. Järgmisel aastal panustab riik riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.

Riigieelarve tulude maht on eelnõu kohaselt 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti. Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb Euroopa Liidu toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti SKPst.

Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 32, vastu aga 52 saadikut.