Soome politsei leidis merest eseme, mis võis tekitada gaasitoru kahjustuse. Uurimine keskendub Hiina laevale
(202)
Soome politsei on eeluurimise käigus tuvastanud, et Hongkongi lipu all sõitva Hiina laeva liikumine langeb kokku gaasitoru kahjustamise aja ja kohaga. Merepõhjast on leitud ka ese, mis võis gaasitoru kahjustuse tekitada.
Soome keskkriminaalpolitsei uurib nüüd, kas merest leitud ese on seotud gaasitoru kahjustusega.
Uurimisjuhi Risto Lohi sõnul on uurimise käigus leidnud kinnitust, et gaasitoru kahjustuse tekitas väline mehaaniline jõud, ning olemasoleva info põhjal ei kahtlustata plahvatust. Peale selle leiti uurimise käigus merepõhjast värskelt kihistunud kamakas, mis ilmselt sisaldab mingit väga rasket eset.
„Praegu selgitame välja, mis ese see on ja kas see on seotud toru kahjustusega,“ sõnas Lohi reede õhtul pressiteates.
Objekt on sügaval merepõhjas ja seetõttu pole veel võimalik kindlaks teha, millega täpselt on tegemist. Politsei jätkab sündmuskoha uurimist. „Eesmärk on objekt uurimise jaoks merest välja tõsta,“ lisas Lohi.
Peale selle on politsei tuvastanud, et Hiina laevafirma aluse Newnew Polar Bear liikumine langeb kokku gaasitoru kahjustuse toimumise aja ja kohaga. Laevafirma tegutseb Hongkongi lipu all. Nüüd tegeleb politsei väljaselgitamisega, kas laev on kahjustusega seotud.
„Teeme koostööd Hiina ametivõimudega, et selgitada välja laeva võimalik seos, ja meil on Hiinas ka kontaktisik, kes tegeleb asjaga kohapeal,“ ütles Lohi. Politsei jätkab laeva tausta ja liikumise uurimist, milles kasutatakse ka rahvusvaheliste partnerite abi.
Soome keskkriminaalpolitsei teatas neljapäeval, et on lõpetanud gaasitoru kahjustuskoha tehnilise uurimise.
Eesti prokuratuur, kes juhib Eesti-Soome sidekaabli kahjustuse uurimist, ei soovinud reede õhtul Soome avaldatud informatsiooni kommenteerida. Neljapäeval teatas prokuratuur, et tuvastatud on Eesti ja Soome vahelise kaabli kahjustuse täpne asukoht ja ulatus. Samuti on lõppenud tõendite kogumine merel ja neid analüüsides peaks saama lähiajal rohkem teavet, millist sorti kahjustusega on tegemist ning kuidas see põhjustada võidi.
„Töötame praegu erinevate uurimisversioonidega ning menetluse käigus kontrollime jätkuvalt kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas ka piirkonnas sündmuste toimumise hetkel viibinud alustega seonduvat. Sama kriminaalmenetluse raames on meil võimalik hinnata ka Eesti ja Rootsi vahelise sidekaabliga seonduvat, sest nii Eesti-Soome kui ka Eesti-Rootsi vaheliste sidekaablite kahjustamiste asjaolud on omavahel sarnased,“ ütles riigiprokurör Triinu Olev.
Kahjustati ka Rootsi ja Eesti vahelist sidekaablit
Soome lahel kahjustati 7. oktoobri öösel eri kohtades nii Eesti ja Soome vahelist Balticconnectori gaasitoru kui ka sidekaablit. Pärast seda kinnitasid Soome ja Eesti valitsus, et kahjud on inimtekkelised.
Gaasivoog torus suleti, kahjustuse tekke ajal oli gaas suunatud Soomest Eestisse.
Soome politsei alustas gaasitoru kohta kriminaalmenetlust. Peale Balticconnectori tabas rike sidekaablit, mis asub Eesti majandusvööndis. Selle kohta alustas Eesti kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb elutähtsa süsteemi häirimist või kahjustamist. Prokuratuuri meedianõuniku Kauri Sinkeviciuse sõnul ei ole esialgu võimalik prognoosida, kui kaua menetlus kesta võib, eriti kuna tegemist on rahvusvahelise koostööga.
Rootsi valitsus teatas teisipäeval, et samal ajal Soome ja Eesti vahelise gaasijuhtmega kahjustati ka Rootsi ja Eesti vahelist sidekaablit. Eesti ja Rootsi vahelise sidekaabli rikkekoht asub Eesti majandusvööndis. Rikke asukoht on umbes 50 kilomeetrit Hiiumaast Rootsi poole. Kaabel kuulub Rootsi ettevõttele, kes taastas kaabli maksimaalse läbilaskevõime paari päevaga ning side toimepidevusele ei ole see mõju avaldanud.
NATO teatas neljapäeval, et tõhustab koos liitlastega patrullimist Läänemere piirkonnas, kus hiljuti sai kahjustusi merealune taristu.
Tõhustatud meetmed hõlmavad rohkemaid seire- ja luurelende, sealhulgas merepatrull-lennukite, NATO AWACS-lennukite ja droonidega. Samuti saadetakse piirkonda neljast miinijahtijast koosnev laevastik. Eestisse saabus reedel kaks liitlaste miinijahtijat.
„Me jätkame olukorra tähelepanelikku jälgimist ning oleme jätkuvalt tihedas kontaktis meie liitlaste Eesti ja Soomega ning meie partneri Rootsiga,“ ütles NATO pressiesindaja Dylan White. „NATO jätkab oma merepositsiooni kohandamist Läänemerel ja võtab kasutusele kõik vajalikud meetmed liitlaste turvalisuse tagamiseks.“
„Otsus ei tähenda sõjalise ohu suurenemist. Küll kinnitab see tugevaid liitlassuhteid ning seda, et NATO peab kriitilise taristu julgeolekut väga oluliseks,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
