KUULA | Annely Kolk: sõja initsiatiiv püsib Ukraina käes, kuid rindel napib relvastust

Ukraina jaoks on oluline absoluutselt iga relvasaadetis, kuid ei möödu ühtegi kohtumist, kus ukrainlased ei paluks liitlastelt õhukaitset ning laskemoona, mida kulub sõjas meeletus koguses.

Eesti suursaadiku Ukrainas Annely Kolgi sõnul on jätkuvalt rindel märkimisväärse edu saavutamiseks vaja suurtes kogustes lisarelvastust. Meedias eelmisel nädalal palju tähelepanu saanud Ameerika kaugmaaraketid ATACMSid on suursaadiku hinnangul märgilised eriti sõdurite enda jaoks. „Lisaks annavad need ka teistele liitlastele soovi rohkem panustada, sest nad näevad, et asjad toimivad ja ukrainlastel on neist rindel palju abi,“ rääkis Kolk.

Seejuures on ukrainlased leidlikud absoluutselt igas olukorras ning kuna esmaklassiline laskemoon igale poole ei jõua, siis võideldakse elu eest rindel kõigega, mis kätte satub. „Ukrainlaste jaoks on iga tagasivõidetud meeter hindamatu väärtusega, kuid rindel on raske ja isegi 100 meetri puhastamisel peab arvestama suurte kaotustega,“ ütles Kolk, kuid lisas, et nende lootus püsib kõrgel ning võitlusvaimuga probleeme pole.

Ukrainale valmistavad aga peavalu Vene droonid, mida on erakordselt kallis maha võtta ning mida agressoril on õnnestunud teistelt paariariikidelt hankida. „Kahjuks mingitel hetkedel tehakse valikuid, millised droonid võetakse maha ja millised mitte, aga need, mida ei võeta, tabavad loodetavasti tühermaad.“ selgitas Kolk.

Mis puudutab Venemaa tegevust rindel, siis viimasel ajal on taas intensiivistunud ründetegevus Avdijivka külas, mida proovitakse uuesti okupeerida. Kuigi see seni pole õnnestunud, siis Kolgi sõnul agressor sellest ei heidutu. „Venemaa jätkab oma imperialistlike eesmärke ning kuna neil on inimjõudu, mida agressori juhtkond ei väärtusta, siis nad saadavadki oma sõdurid otse surma,“ ütles Kolk.

Venelaste jõhkruse iseloomustamiseks tõi ta näite, et kui ukrainlased toovad rindelt haavatud ja hukkunud sõdurid ära, siis Venemaa neist ei hooli ning jätab nad lahinguväljale maha.

Ees ootab raske talv

Eelmisel aastal hävitas Venemaa suures mahus Ukraina energiataristut, mida pole paraku täielikult senini korda tehtud. Samas parandavad kohalikud pidevalt kõik tabamuse saanud objektid ära, et süstida inimestesse lootust. „Nad teavad, et järgmine rakett võib uuesti sama kohta tabada, kuid nende kasutuskõlblikuks tegemine näitab vaenlasele, et Ukraina ei jää uusi rünnakuid ootama ja tegutseb oma inimeste heaks,“ toonitas Kolk.

Siiski loob see ohtliku fooni eesootavale talvele, sest teada on, et Venemaa jätkab samasuguse taktikaga. „Sõjaliste objektide ründamine ei ole juba ammu agressorile esmajärguline ning pigem proovitakse hirmu külvata tsiviilobjektide tabamisega ning elanikkonna sisulise hävitamisega,“ rääkis Kolk.

„Kuna kütteperiood äsja algas, siis on oodata ka energiataristule tehtavate rünnakute ägenemist ning paraku me nägime juba eelmisel aastal õõvastavaid pilte, kuidas inimesed elasid seetõttu keldrites kohutavates tingimustes.“

Lisaks tuleb „Välispoliitika kompassis“ juttu Ukraina liitumisest Euroopa Liiduga, saabuvatest kohalikest presidendivalimistest ning mujal maailmas toimuvate sõjaliste konfliktide mõjust Ukrainale.