Toetusuuring: Isamaa jätkab tõusu ja astub oravaparteile juba kandadele, Reformil aastate madalaim toetus

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,3%, Reformierakonda 20,6% ja Isamaad 19,3% valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal jätkab EKRE, kelle toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. Teisel kohal oleva Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra ning viimase viie nädalaga on peaministripartei kaotanud oma toetusest 5,3 protsendipunkti. Nii madal pole Reformierakonna toetus alates 2019. aasta algusest läbi viidavas Norstati erakondliku eelistuse küsitluses veel olnud.

Kolmandal kohal oleva Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra ning üheksa nädalat kestnud tõusu jooksul on Isamaa oma toetust kasvatanud kokku 9,5 protsendipunkti võrra. Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond (14,5%), SDE (10,3%) ning Eesti 200 (6,4%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 37,3% ning opositsioonierakondi 57,1% vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. septembrist 13. oktoobrini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (23,3%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,59%.

Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,92%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.