„Balticconnectori ja sidekaablite kahjustused on selge näite, et koostöös liitlaste ja naaberriikidega tuleb meil pöörata senisest suuremat tähelepanu veealuse taristu ja mereala kaitsmisele,“ ütles riigipea. „Eesti mereväel on selleks võimekus olemas.“

„Hea meel oli näha, et Mereväe ning politsei- ja piirivalveameti aluste ühendamine mereväe laevastikuks on sujunud hästi ning sellest sündinud sünergia aitab kaasa nii mere ja ranniku kaitsmisel, kui ka reostustõrje, merepiiri valve, merepääste ja tolliga seotud ülesannete täitmisele,“ ütles president Karis.

Mereväe laevastikus on praegu kümme alust. „Kuigi hetkel läheb mereväel hästi, siis kindlasti vajab uuendamist laevapark,“ ütles president Karis. „Läänemere, millest peagi on samas NATO sisemeri, kaitsel on äärmiselt vajalik koostöö nii kolme Balti riigi kui ka Põhjamaadega.“

President Karise sõnul tuleb Eesti mereväel edasi arendada oma peamist võimekust merel ehk miinitõrjet. Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1500 peamiselt maailmasõdadest vette jäänud lõhkekeha. Merevägi demonstreeris riigipeale mullu suvel Viimsi lähistelt merest leitud miini lõhkamist Naissaare juures umbes 12 meetri sügavusel.

Uute sõjaliste võimetena saab Eesti merevägi nüüdsest rakendada miinide veeskamist ja laevatõrjet. Meremiinid aitavad tagada enda ja liitlasvägede liikumisvabadust Läänemerel ning takistada merelt rünnakuid. Mereväe rannikukaitseüksusel seisab selle aasta lõpus ees uue laevatõrje raketisüsteemi väljaõpe. Süsteem katab kogu Eesti ranniku ja loob koos meremiinidega rannikukaitse komplekslahenduse.

President Karis kohtus mereväebaasis ajateenijatega ja soovis nendele edu ning külastas aluseid Kindral Kurvits ja Admiral Cowen.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena