Keeniat külastanud kuningas Charles tunnistas riigi koloniaalajastu kannatusi

Hiljutisi kuninglikke visiite endistesse Briti kolooniatesse on varjutanud kasvavad nõudmised ametlike vabanduste järele, vahendab CNN.

Keenia läheneb detsembris 60. aastapäevale Suurbritanniast iseseisvumisel, mille puhul käis kuningas Charles ja kuninganna Camilla riigis visiidil. Teisipäeval pidas Charles Keenia pealinnas Nairobis avameelse kõne, kus ta rääkis kahe riigi pika ja keerulise suhte „kõige valusamatest hetkedest“. See on Charlesi neljas Ida-Aafrika riigi visiit.

Jõuliselt sõnastatud kõnes ütles 74-aastane kuningas kuulajatele, et „mineviku väärteod põhjustavad suurimat kurbust ja sügavaimat kahetsust.“

Ta tunnistas „keenialaste vastu toime pandud vastikut ja õigustamatut vägivallaakti“ nende võitluses omariikluse eest „Mulle on väga oluline, et ma süvendaksin oma arusaama nendest eksimustest ja kohtuksin mõnega, kelle elu ja kogukond oli nii rängalt mõjutatud,“ jätkas Charles.

„Miski sellest ei saa minevikku muuta. Kuid kui käsitleme oma ajalugu ausalt ja avatult, saame ehk näidata oma sõpruse tugevust tänapäeval. Ja seda tehes saame loodetavasti jätkata üha tihedama sideme loomist järgmisteks aastateks,“ ütles Suurbritannia kuningas.

Keenia on riik, millel on eriline tähendus mitmele Briti kuningliku perekonna liikmele, nimelt tegi Walesi prints seal oma abikaasale Kate Middletonile abieluettepaneku. Lisaks külastas riiki Charlesi ema printsessina, kuid lahkus sealt kuningannana peale oma isa surma 1952. aastal.

Samal aastal toimusid riigis mässud Briti kolonialistide vastu. Impeerium kuulutas välja erakorralise seisukorra ja koondas tuhanded keenia kodanikud. Neid hoiti halbades tingimustes, kus nad pidid kannatama piinamisi, sealhulgas kastreerimisi ja seksuaalseid rünnakuid.

Keenia inimõiguste komisjoni (KHRC) hinnangul piinati, sandistati või tapeti kaheksa-aastase vägivaldse perioodi jooksul umbes 100 000 vahi all olevat inimest.

CNN kirjutab, et kuigi kuningas avaldas kõnes kahetsust nende väärkohtlemise pärast, siis ei vabandanud ta selle eest ametlikult ja ei maininud ta tegude heastamist.

Kohalikes vestlustes on viimastel päevadel kõlanud mitmeid üleskutseid täielikule vabandusele, sealhulgas kutsus KHRC Charlesi tegema „tingimusteta ja ühemõttelist avalikku vabandust“. Seejuures tuleks mainida, et riiki esindades saab kuningas tegutseda vaid oma ministrite nõuande järgi.

„Kuigi on tehtud jõupingutusi Keenia aafriklastele koloniaalvalitsuse poolt tekitatud surma, vigastuste ja kannatuste lunastamiseks, on veel palju teha, et saavutada täielik reparatsioon,“ ütles Kenya president William Ruto kuninga kõne vastuseks. Samas tunnistas ta ka kuninga „eeskujulikku julgust ja valmisolekut“ ära tunda „ebamugavaid tõdesid“.

Kümmekond aastat tagasi maksis Briti valitsus 19,9 miljonit naela hüvitist enam kui 5000 Keenia nõude esitajale inimõiguste rikkumise eest. Samuti tunnistati kahetsust ajalooliste rikkumiste eest, kuid eitati vastutust nende eest.

Kuninglik perekond on pidanud silmitsi seisma mineviku tegude mõjuga ka väljaspool Keeniat. Hoiakute muutumine on tekitanud arutelu paljudes endistes Briti kolooniates, mis moodustavad 56-liikmelise Rahvaste Ühenduse organisatsiooni.

Kuigi kuninga teod ja väljaütlemised on piiratud, on ta varem väljendanud Rahvaste Ühenduse juhtidele valmisolekut „leida uusi viise oma mineviku tunnustamiseks“.

Buckinghami palee ütles selle aasta alguses, et toetab monarhia ajalooliste sidemete uurimist orjakaubandusega ning kuningas võtab seda teemat tõsiselt.