TA VÕIB OLLA TEIE NAABER | 18 seksuaalvägivalla juhtumit: politsei palub abi sarivägistaja tabamiseks

Aastatel 2004-2012 pandi Harku, Männiku ja Paljassaare metsades toime 17 seksuaalrünnakut. Vägivalda kasutati naiste vastu. 11 aastat pidas kurjategija mingil põhjusel pausi, aga 2023. aastal ilmus ta taas välja. Politseil on kaalukad põhjused oletada, et osa kümme aastat tagasi toimunud vägistamistest ja tänavu augustis toimunud rünnak on toime pandud ühe ja sama inimese poolt. Uurijad paluvad teie abi, sest tõenäoliselt on vägistaja teie tuttav või naaber.

„11 aastat tagasi kurjategijat ei tabatudki. Kahjuks ei olnud politseil tollal sellised võimalusi kui praegu. Tänapäeval on vahendeid märksa rohkem. Me ei ole otsinguid katkestanud, oleme teda siiamaani otsinud. Mõtlesime isegi, et ta on kuhugi kadunud, võib-olla surnud, kolis ära või juhtus midagi muud. Aga selle aasta augustis pandi toime järjekordne rünnak naise vastu Harku metsamassiivis. Kõik tunnusmärgid viitavad sellele, et see on seesama inimene, kes pani toime rünnakuid 11 aastat tagasi,“ ütles ajakirjanikele Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude uurimise ja lastekaitse grupi juht Reimo Raivet.

Paljud võib-olla ei anna temast teada, sest arvavad, et ta on hea inimene

Politseiniku sõnul olid kõik naised metsas üksi. Mõned neist korjasid seeni, mõni tegeles spordiga, mõni jalutas niisama. Uurija sõnul meeldivad talle vanemad naised. Aga see on ainult oletus. Ohvrite hulgas on olnud 60-aastased ja isegi vanemad naised. On aga olnud ka 27-28-aastaseid. Alaealisi ei ole ohvrite hulgas olnud. Kurjategija ise on praegu umbes 50-60-aastane.

Rünnakud on toimunud ainult suvel, aga erinevatel kellaaegadel. Kõige sagedamini päeval ja õhtul ning videvikus harva. Nädalapäevad on samuti erinevad. Praktiliselt kõigil 17 juhul oli mehele pähe seotud rätik. Politsei versiooni järgi on see üks ja sama inimene.

„Mõnedel juhtudel ei ole rätikut olnud. Me oleme rohkem kui veendunud, et inimesed tunnevad ta ära. Tõenäoliselt on see inimene venekeelne. Vähemalt on kõigil juhtudel ohvrid seda öelnud,“ kirjeldab uurija olukorda.

Uurija märgib, et rätikud on olnud erinevad, aga käekiri jääb samaks.

„Isegi suvel ei kanna just paljud mehed rätikut. Kui kellelgi on naaber, kes kannab suvel peas rätikut, mitte mütsi või nokatsit, vaid just rätikut, poleks paha meile teada anda.“

See võib olla täiesti tavaline inimene, kes elab tavalist elu. Võimalik, et ta ei näe kurjategija moodi välja. Võimalik, et töötab ja on abielus: ohvrid on märganud tal sõrmes kuldsõrmust.

„Tõenäoliselt ei ole ta varem kunagi ka politseisse sattunud, tundub, et see ei ole selline inimene, kes satuks politsei vaatevälja. Ta on kindlasti kellegi naaber, kellegi tuttav. Paljud võib-olla ei teata temast, sest arvavad, et ta on hea inimene, kes neid alati aitab: avab uksi, on alati viisakas, vestleb meeldivalt, ütleb tere ja head aega. Me kõik vaatame filme ja seal on kurjategijad hirmsad, räpased, pesemata, karva kasvanud. Ja meile tundub, et tõeline kurjategija näeb just nii välja, aga see on ainult tekitatud kujutelm.“

On olnud juhtumeid, kui inimesed on ise end politseile üles andnud. Näiteks ei taha nad või neil ei ole võimalik psühholoogi poole pöörduda ja siis tuleb neil elada kaksikelu. Ja see võib olla väga piinarikas. Reimo Raivet ütleb, et alati on võimalik lahendada olukordi erinevast küljest: „Kui endal on raske sellise olukorraga toime tulla, võib ka ise politseisse helistada – meie praktikas on olnud juhtumeid, kui inimene ise on end vabatahtlikult politseile üles andnud.“

Juhtumid praktikast: saad karistuse ja elad edasi

Uurija rääkis meile mõnest juhtumist, kui kurjategijad on ise politseisse tulnud ja tehtu üles tunnistanud, sest ei suutnud nii jätkata ja elu hakkas tunduma väljakannatamatu.

„Meenub juhtum, kui meie juurde tuli pornosõltlane ja ütles, et ta on nii suures sõltuvuses, et teda on hakanud ligi tõmbama lapsporno. Meie juurde tulles palus ta abi – vabastada ta kogunenud materjalist.“ Ta palus politseil aidata tal kogu materjal välja visata, sest tal endal ei jätkunud selleks jõudu: „Lähme koos ja viskame porno välja, ma ise ei suuda. Oli kümme korda proovinud: kogus kogu hunniku kokku, aga tõi iga kord tagasi.“ Inimesed tahavad mõnikord vabaneda oma sõltuvustest, aga ei suuda, ja neil on lihtsam endalt koorem maha heita, saades karistuse, et edasi elada.

Politsei palub abi kahtlusaluse kindlaks tegemisel

Augusti alguses toimus Tallinnas Harku metsas seksuaalne kallaletung. Rünnanud mees oli turske kehaehitusega, umbes 50-aastane, umbes 175 sentimeetrit pikk ja rääkis vene keeles. Mehel on pruunid silmad ja väga lühikesed tumedad juuksed. Rünnaku hetkel oli mehel peas helehall rätik, mis oli kukla taga sõlme seotud. Mees kandis horisontaalsete siniste triipudega T-särki, pruune sõjaväe stiilis pükse ja musti spordijalatseid.

Mehe vasakul põsel on horisontaalne hele laik või arm. Võimalik, et ta kandis ka kullast (kihla-) sõrmust.

Politsei ootab abi ja palub teatada kahtlustustest numbril 5430 1469.

Kõik teated politseile jäävad anonüümseks.