Saksamaa leppis kokku uutes migratsiooni ohjeldamise meetmetes

Saksamaa leppis kokku uutes ja rangemates meetmetes riiki suunduvate migrantide suure arvu ohjeldamiseks. Teema on olnud suureks probleemiks valitsuses ja aktuaalne ka Saksa kodanike seas.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja 16 osariigi kuberneri kokku lepitud uute meetmete hulka kuuluvad asüülimenetluste kiirendamine, varjupaigataotlejate hüvitiste piiramine ja föderaalvalitsuse rahalise abi andmine osariikidele ja kohalikele kogukondadele, kes tegelevad sissevooluga.

Pärast mitu tundi kestnud üleöist koosolekut nimetas vasaktsentristlikku valitsust juhtiv sotsiaaldemokraat Scholz kokkulepet „ajalooliseks hetkeks“.

Valitsused leppisid kokku asüülitaotlejate kulude rahastamise süsteemi muutmises. Alates järgmisest aastast maksab föderaalvalitsus iga taotleja kohta iga-aastase kindla summa 7500 eurot ja mitte enam 3,7 miljardit eurot aasta peale kokku.

Scholz nimetas reformi „üleminekuks hingamissüsteemile“ ja ütles, et „numbrite kasvuga on raha rohkem, numbrite langemisel vähem.“

Mõned osariikide kubernerid olid nõudnud uut asüülimenetluste süsteemi väljaspool Saksamaad, et vältida migrantide saabumist, kuid see meede ei läinud läbi.

Föderaalvalitsus uurib siiski edasi, kas asüülimenetlused väljaspool ELi on võimalikud. Seda on uurinud ka teised Euroopa riigid nagu Ühendkuningriik ja Taani. Hetkel on jõudnud kokkuleppele vaid Itaalia, kes plaanib saata migrandid Ablaaniasse, kuni nende taotlusi menetletakse.

Opositsiooniliider Friedrich Merz paremtsentristlikust Kristlik-Demokraatlikust Liidust lükkas tagasi Scholzi arusaama, et rändelepe oli „ajalooline“.

„Ma ei nõustu selgelt ajalooliseks liigitamisega. See oli samm edasi,“ ütles ta. „Otsustav on see, et näitajad peavad langema,“ lisas Merz. „Ja mul on suur küsimärk, kas nad tõesti langevad nendest meetmetest.“

Saksamaa rühmitus, Pro Asyl, kes toetab asüülitaotlejaid ja liberaalseid asüüliseadusi Saksamaal, ütles, et on uutest meetmetest jahmunud ning nimetas plaane käsitleda asüülitaotlejaid väljaspool riiki väga ohtlikuks.

„Selle asemel, et võtta pragmaatilisi meetmeid kaitset vajavate inimeste vastuvõtmiseks, otsitakse Saksamaa väljakutsetele lahendust tõenäoliselt Türgist või Põhja-Aafrikast,“ kirjutasid nad avalduses. „On täiesti ebareaalne eeldada, et selliseid tehinguid rakendatakse tõhusalt ja eelkõige kooskõlas inimõigustega.“

Ajavahemikus jaanuarist septembrini taotles Saksamaalt asüüli üle 250 000 inimese, eelmisel aastal samal ajal rohkem kui 130 000 inimest. Enamik varjupaigataotlejaid on pärit Süüriast, Afganistanist ja Türgist. Lisaks on Saksamaa pärast Ukraina-Venemaa konflikti algust võtnud vastu üle 1 miljoni ukrainlase.