Läti peaminister: Rootsi liitumine NATOga oleks nii Eesti kui ka Läti huvides

Kolmapäeval külastas Eestit Läti peaminister Evika Siliņa. Kohtumisel Kaja Kallasega keskenduti kahe riigi koostöö arendamisele, räägiti nii Ukraina julgeolekust kui ka riigikeele kasutamise tugevdamisest.

Läti peaministri sõnul jätkavad nad koostööd Eestiga kõikides olulisemates valdkondades: majanduses, julgeolekus, energia ja transpordi valdkonnas ning paljudes teistes. Peaministrid jagasid üksmeelsust läbi kõikide arutatud teemade.

Läti peaminister rõhutas, et on ühiselt pingutanud tõsta riikide kaitsevõimekust. Venemaa agressioon on ohuks tervele Euroopale ja globaalsele julgeolekule, ütles Siliņa. Ta lisas, et Venemaad tuleb vastutusele võtta agressioonikuritegude eest Ukrainas.

Tema arvates on oluline, et jätkataks regionaalsete kavade elluviimist, sealhulgas NATO õhukaitse tugevdamist. „See on mõlema riigi huvides, et Rootsi liituks NATOga nii pea kui võimalik,“ ütles ta. Ta lisas, et see on oluline EL-i ja meie partnerite jaoks, et edaspidi pakkuda tuge Ukrainale.

Peaministrid arutasid üheskoos lahendust seoses Venemaa sanktsioonidest kõrvalehiilimisega. Siliņa hoiak oli konkreetne - rakendatud sanktsioonid peavad töötama ja igasuguseid kõrvalehiilimiskatseid peab takistama.

Kallas loodab, et Euroopa Komisjon tuleb enne detsembri ülemkogu välja üleeuroopalise lahendusega Vene külmutatud varade kasutamiseks Ukraina ülesehitamisel. Siliņa ütles, et on selles osas valmis tegema Eestiga koostööd.

Kohtumisel räägiti ka julgeolekust ja energiajulgeolekust. Eesti peaministri sõnul jätkatakse koostööd oma energiavarude ja -ühenduste kindlustamisel. „Eesti ja Soome vahelise gaasitoru vigastuse juhtum, mille põhjusi uurivad mõlema riigi eksperdid, näitab, et tuleb olla valmis erinevateks stsenaariumiteks,“ lisas ta. Läti peaministri sõnul on Inčukalnsi maagaasihoidla varud on praegu 87% juures, mis tähendab, et Eesti maagaasi nõudlus on tuleval talvel täidetud.

Peaministrid olid ühel meelel ka Rail Balticu ehitamisega seonduvaga. Balti riigid peavad projekti valmis saama 2030. aastaks. Siliņa ütles, et tal on hea meel, et Eesti ja Läti vahel taastatakse rongiühendus. Rong loodetakse sõitma panna Tartu-Riia liinil tuleval aastal. Kallas lisas: „Eesti alustab järgmisel aastal Pärnust lõuna poole suunduva trassi ehitusega, et tagada Eesti ja Läti vahelise raudteelõigu õigeaegne valmimine.“

Läti peaministri sõnul on mõlema riigi jaoks tähtis tagada riigikeelset haridust, loodetakse tugevdada riigikeele kasutust.

Peaministrid avaldasid positiivseid emotsioone Euroopa Komisjoni soovitusega ülemkogule alustada liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga.

Järgmine kord kohtuvad kolme Balti riigi peaministrid Tallinnas detsembris Balti Ministrite Nõukogu raames.